Linn hakkab metsa müüma

 

Tänavu jaanuaris riigilt 263 ha metsa tagasi saanud Haapsalu linnavalitsus tahab panna oksjonile kasvava metsa raieõiguse, määrates 10 000 tihumeetri alghinnaks 205 000 eurot.
 

Kui see puit teha 3 m pikkusteks juppideks ja laduda 4 m kõrgusse riita, saaks riit kilomeetri pikkune, kirjeldas metsakonsulent Koit Latik.

„Läänemaa oludes väga hea mets,” hindas Latik Lihula maantee kõrvale jäävat  metsa. „Kaks kolmandikku on männik, kolmandik on kaasik, natuke ka kuusikut.”

Müüdava raieõiguse kogumaht on 10 260 tm ja minimaalne alghind 205 180 eurot ehk 20 eurot tihumeeter.

Aselinnapea Peeter Vikman lootis oksjonilt siiski tüki maad paremat hinda, sest tihumeetrist on pakutud isegi 40 eurot.

Linnavalitsust nõustanud Koit Latik ütles, et puidu hind sõltub maailmaturust, nii et oksjonilt võib, aga ei pruugi saada head hinda.

„Kui Euroopa ehitab, on hind hea,” märkis Latik.

Kasvava metsa raieõiguse müügil kasutab linn kännuhinda, mis tähendab kasvava puidu hinda. Selle hinna saab metsaomanik puhtalt kätte. Ostja peab ise kandma raie ja veoga seotud kulu.

Puidu puhul võib kasutada kolme hinda. Lõpplao hinda tähendab puidu hind saekaatris või sadamas. Vahelao hinna all mõeldakse hinda, mis on toodud metsast tee äärde välja.

Metsaoksjon hõlmab Metsakalmistu, Tööstuse t 21 ja Valgevälja metsi. Need moodustavad ühe massiivi ja neid võib ka ühtmoodi majandada.

Latiku sõnul on need metsad viimased 20 aastat hooldamata, osa metsa on hukkunud.

„Mitusada tihumeetrit surnud puitu,” kirjeldas Latik.  „Kõrgemal kasvav mets on aga nii tihe, et juurdekasv on  peatunud, vaja on harvendust.”

Lähema kümne aasta jooksul tuleks raiuda üle 10 000 tm metsa. Seda tööd ei ole mõtet jupitada, sest mida rohkem korraga raiuda, seda korralikum on hind. Latiku hinnangul võiks kiire töö teha kahes jaos kümne aasta jooksul.

„Metsas on üks aasta väga kiire tegevus, kümme aastat on mõistlik periood,” ütles Latik.

Teise osa raiemaht võib tema sõnul olla kuni 4000 tm.

Lageraiet peab Latik kõige mõistlikumaks vana metsa majandamise viisiks. See mets on kasvu lõpetanud ja vastuvõtlik mädanikele, mistõttu kannatab puidu kvaliteet. Vana metsa asemel hakkab kasvama uus. Et säiliks uuele metsale sobiv mikrokliima, ei või lageraielank  olla üle 3 ha.

Raietööd jäävad suuremalt jaolt metsa, nii ei suure tee äärest seda näha ei ole. Vaid Tööstuse tänava  kandis tuleb lank teele lähemale.

Et tegemist on tavalise majandusmetsaga, pannakse oksad jm raiejäätmed väljaveotee alla, et maad vähem purustada. Kui risu saab liiga palju, saab teha hakkpuitu.

„Esimesel aastal paistab mets karvane, aga see mädaneb 2–3 aastaga ära,” ütles Latik.

Et raieõiguse müük eeldab kogemusi, pidas linnavalitsus targemaks kasutada kogemusega müügikorraldajat. Temale jääb oksjonipidamine, järelevalve raie eel ja järel. Selle töö hinnaks pakub linnavalitsus kuni 4% müügilepingust. 

„Oksjoni teeme nii ruttu kui võimalik,” ütles aselinnapea Peeter Vikman. Ta arvas, et suuremad firmad on oma töö selleks talveks juba ära planeerinud, nii et tegelikuks raiumiseks võib minna tuleval talvel.

Oksjonilt saadav raha aitab katta investeeringute omaosalust, lisas Vikman.

Latiku sõnul läheb suur osa metsatulust kuluks: „Lage ala tuleb taastada ja noored metsad  hooldada.”

Linnavalitsus peab saama volikogult loa oksjoni korraldamiseks. Volikogu hakkab seda arutama homme.

Läänemaal raiutakse aastas 150 000 tm metsa.