Martna õpetajate palgaraha vähenes kolmandiku

Haridusministeeriumi 2012. aastaks õpetajatele eraldatav palgaraha vähenes kolmveerandis Läänemaa omavalitsustes, sest laste arv hakkab jääma alla jätkusuutlikkuse piiri.

Toetuste vähenenud maht on tingitud õpilaste arvu muutumisest, selgitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi.

Sellest hoolimata ei kiirusta omavalitsused koole sulgema ega kulude kokkuhoiuks liitklasse moodustama, eelistades ise koolidele lisaraha maksta.

 

Martna ja Hanila maksavad peale

Kõige drastilisem on palgaraha vähenemine Martnas, kus saab vald 35 protsenti vähem palgaraha kui mullu.

„Meil on kolmel põhjusel raha vähemaks jäänud,” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik.

Martna koolis õpib praegu 50 last, kümme last vähem kui eelmisel õppeaastal.
Kui mullu õppis lihtsustatud õppekava järgi samuti kümme last, kellele eraldab riik lisaraha, siis tänavu selliseid lapsi ei ole, rääkis Aavik.

Kolmandaks on 1. klassi lapsi sel õppeaastal peaaegu poole vähem kui eelmisel. „Sel sügisel läks kooli neli, eelmisel seitse last,” ütles Aavik.

Sellest hoolimata peab Aavik õigeks säilitada Martna kooli põhikoolina nii kaua, kui see on vähegi võimalik. „Maksame ise juurde, mis teha. Kuni vähegi suudame, seni hoiame,” ütles Aavik. Riigi antava raha vähendamine 35% tähendab, et Martna peab tänavu oma eelarvest leidma õpetajatele juurde üle 30 000 euro.

Mõned aastad tagasi suletud Rõude algkoolile maksis vald meeleheitlikult peale kümme aastat. Kool otsustati sulgeda, kui sinna jäi kaks last.

14 protsenti on õpetajate palgaraha vähenenud Noarootsis, 11 protsenti Hanilas.
„Virtsu koolis ja Noarootsi koolis on õpilaste arv kolmandas kooliastmes kukkunud alla jätkusuutlikkuse taset. Seetõttu sealsete kolmanda kooliastme tühjasid kohti enam ei toetata,” ütles Andrus Jõgi.

Noarootsi koolis õpib sel õppeaastal 66 õpilast, kolmandas kooliastmes (7., 8. ja 9. klassis) kokku 19 õpilast. Ministeerium loeb kolmanda kooliastme jätkusuutlikkuse piiriks 30 last (kümme õpilast igas klassis).

Jõgi lisas, et Noarootsis ei ole enam ka koduõppel õpilasi, kelle pealt maksab riik lisaraha.

 

Liitklassid võivad koolile saada saatuslikuks

Kooliastmest olenevalt võib alla jätkusuutlikkuse piiri langemine tuua kaasa palgaraha vähenemise peaaegu poole jagu, millele on praegu kõige lähemal Martna.

Esialgu soovitab ministeerium sellisel puhul avada liitklassid. See tähendab, et näiteks 7. ja 8. klass õpivad koos.

Liitklassi peaks moodustama ka Virtsu kooli kolmandas kooliastmes, mida lahutab jätkusuutlikkuse piirist üks õpilane. Koolis õpib kokku 54 last, 7., 8. ja 9. klassis kokku 29 last.

Sellest hoolimata on nii kohaliku omavalitsuse kui ka koolijuhi seisukoht 7., 8. ja 9. klassi lapsi lahus õpetada. „Kui rääkida kvaliteetsest haridusest, siis 3. kooliastmes liitklassi teha ei tohi,” ütles Virtsu kooli direktor Airi Aavik.

Liitklasside moodustamise teine miinus on Aaviku sõnul see, et väheneb õpetaja antavate tundide arv. Väikesesse maakooli spetsialisti palgata on nagunii raske. Kui antavate tundide arv veelgi väheneb, on see suisa võimatu, sest kahe tunni pärast ei tule keegi tööle.

„Me ei saa siis enam üldse õpetada,” ütles Aavik. Kool seni hakkama saanud, sest vald aitab. 2012. aasta eelarvest neelab see 25 000 eurot.

Kasvanud on palgaraha kolmes Läänemaa omavalitsuses: Ristil ja Vormsis ühe protsendi, Orul aga lausa 27 protsenti.

„Mullu oli meil sama suur langus, millest nüüd oleme üle saanud,” ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann.

Mullu mitme liitklassiga töötanud Oru koolis ei ole tänavu ühtegi liitklassi, klassitäis lapsi õpib lihtsustatud õppekava järgi, mille eest eraldab riik lisaraha.

 

KOMMENTAAR

Neeme Suur
riigikogu liige, SDE, endine maavanem

Omavalitsuste eelarvest kulub niigi lõviosa kooli ülalpidamisele. Kui riigipoolne rahastamine väheneb, siis suureneb surve omavalitsuse eelarvele. Kui vald tahab kooli hoida, peab ta hakkama rohkem raha haridusele suunama.
Läänemaa kontekstis on põhikoolide võrgustik kriitilise tähtsusega. Gümnaasiumidest rääkides toonitatakse õpilastranspordi ja õpilaskodude olulisust. Läänemaale on aga tähtis ka see, kas ja kui kaugele peab laps sõitma seitsmendast klassist alates.
Juhul kui on teine põhikool lähedal, liikumisvõimalus olemas ja võimaldab normaalset elurütmi, võikski omavalitsuste koostöös arutada mõne põhikooli muutmist 6klassiliseks. Omavalitsuste tulubaas peab ka võimaldama koolitranspordi korraldamist.
Koolide riiklik rahastamismudel ei tohi aga sundida 13aastast last tundide viisi bussis loksuma või kodust ära kolima, et haridusteed jätkata. Ka ei tohi kooli ülalpidamine saada vallale kirstunaelaks.

 

Õpilaste arvu muutumine
tänavu võrreldes mullusega
Martna   –10    –16,4%
Lihula   –35    –11,6%
Taebla   –22    –7,1%
Kullamaa –11  –6,0%
Haapsalu –76  –5,2%
Nõva      –1      –4,5%
Hanila     –4    –3,9%
Noarootsi –1   –1,5%
Vormsi     0      0%
Ridala    +5     +2,3%
Risti     +9      +14,5%
Oru      +15     +21,7%
Kokku:  –131  –4,6%

Allikas: Rahandusministeerium

Palgaraha muutumine
tänavu võrreldes mullusega
Martna –34,9%
Noarootsi –13,7%
Hanila –11,4%
Taebla –7,7%
Lihula –6,6%
Kullamaa –6,6%
Haapsalu –4,5%
Ridala –3,6%
Nõva –1,4%
Risti +1,1%
Vormsi +1,1%
Oru +26,9%
Kokku –5,3%

Allikas: Rahandusministeerium
(12. jaanuari seisuga)