Haapsalu küsib riigilt Tagalahe süvendamiseks pool miljonit eurot

Murest Haapsalu Tagalahe seisundi pärast pöördusid Haapsalu linnapea ja Noarootsi vallavanem majandus– ja keskkonnaministri poole, et Tagalahe süvendamine saaks raha tuleva aasta riigieelarvest.

Linnapea Urmas Sukles ja vallavanem Annika Kapp paluvad sellele pöördumisele regionaalministri toetust.

Haapsalu, Noarootsi ja Rannarootsi muuseum taotlesid mullu Tagalahe süvendamiseks keskkonnainvesteeringute keskuselt 568 000 eurot, aga ei saanud. Nüüd soovivad nad, et see summa lülitataks 2013. aasta riigieelarvesse.

Kaitsealal peab olema turvaline laevaliiklus

Haapsalu laht on riigimeri, madal ja kinnikasvav, sadamate sissesõiduteed on setteid täis. Erasadamad on oma alal puhastustöid teinud, kuid Tagalahe faarvaater on puhastamata. Seetõttu ei ole ka nende investeeringud andnud kuigi head tulemust. Üha enam jäävad alused põhja kinni ja võõrastel on raske Tagalahel navigeerida, seisab pöördumises.

Süvendamine muudab laevaliikluse ohutumaks, kuid soodustab ka värske vee sissevoolu, mis aeglustab kaugemate lahesoppide kinnikasvamist.

Turvaline laevaliiklus on vajalik sellepärastki, et  2/3 Tagalahest on Silma looduskaitseala. Kaitseala ohustavad laevaõnnetustega kaasneda võivad reostused jm ohud.

Pooleldi tehtud töödest ei ole lahele abi

Omavalitsused on koos eraettevõtjatega kulutanud Tagalahe süvendamiseks juba hulga raha. Haapsalu on valmistanud ette projekti, et süvendada ja puhastada Haapsalu Tagalaht — riigimeri! —, tagada seal turvaline laevaliiklus ja parem keskkonnaseisund, puhastada faarvaater Rannarootsi muuseumi sadamani. „Oleks väga kahju, kui Haapsalu ja Noarootsi panus ning tehtud investeeringud meie ühise mere kordategemisse läheks vett vedama,” seisab pöördumises.

Linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta sõnul juhib pöördumine ministrite tähelepanu asjaolule, et tegemist on riigi veekoguga ja riik võiks omavalitsuste ning eraettevõtete jõupingutusi toetada.

„Linn ja vald on kulutanud koos eraettevõtjatega palju raha ja loogiline on, et riik jätkab,” ütles Sukles. „Omavalitsustel raha ei ole ja oleks kahju, kui projekt aegub.”

 

Tagalahe seisukorra parandamiseks tehtud investeeringud

• Haapsalu linnavalitsus, 2008–2010 keskkonnamõjude hindamine, geoloogilised uuringud, mõõdistused, tehniline projekt süvenduseks — 42 015 eurot (sellest kaeti 20 551 eurot EASi väikesadamate toetamise programmist).
• Morobell OÜ, Westmeri sadam, 2010–2011 puhastustöö ja kaadamine, 780 000 kr (EASi väikesadamate toetamise programm).
• Evore AS, Grand Holmi sadam, 2010 puhastustöö, 200 000 kr (Evore AS).
• Noarootsi vallavalitsus, 2009–2010, Österby sadamaala korrastamine, 284 537 kr (sellest Leaderi programm 227 626 kr).
• Noarootsi vald, Österby sadama rekonstrueerimine 2010–2011 (I etapp), 239 208 eurot (sellest EKF 190 372 eurot).

Süvenduseks on olemas:

• Keskkonnamõju hindamine Haapsalu faarvaatri puhastustööde kohta.
• Eksperdihinnang Österbyni ulatuva laevatee puhastustööde kohta.
• Tagalahe väikesadamatesse sissesõidutee süvendusprojekt.
• Österby sadama rekonstrueerimise ja meretee puhastamise projektdokumentatsioon.
• Haapsalu Tagalahe vee erikasutusluba kuni 19.04.2015 ja Österby suuna vee erikasutusluba kuni 24.05.2016.