Hanila võib kaotada suure osa tulust

2011. aastaga võrreldes võib Hanila vald, kus asub maakonna ainus üleriigilise tähtsusega dolokivimaardla, kaotada suure hulga oma tulust, kui riik muudab kaevandustasu senist jaotust.

Eesti Päevaleht kirjutab, et rahandusminister Jürgen Ligi saatis keskkonnaminister Keit Pentusele kirja, mille põhjal muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja vee erikasutustasu jaotuspõhimõtteid.
Kui seni kehtiva põhimõtte järgi sai riik 50 protsenti ja omavalitsus 50 protsenti kaevandustasu, siis edaspidi saaks omavalitsus vaid viiendiku.
Kui mullu laekus Hanila eelarvesse kaevandustasu umbes 300 000 eurot, siis uue jaotuse järgi oleks see umbes 100 000 eurot, ütles Hanila vallavanem Arno Peksar.

Omavalitsuste eelarve vähenemise tahab riik kompenseerida tasandusfondi eraldistega.
Hanila vald ei jääks ilmselt muudatusest kaotajate hulka, ütles rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi. Jõgi tõi näite, et tänavu eraldab riik Hanila vallale tasandusfondist 863 eurot. Keskkonnatasude osakaalu muutmisega muudetaks ka tasandusfondi toetuse arvestust, mis tähendaks Hanilas 2012. aasta kontekstis umbes 200 000 euro võrra suuremat toetust.
Samal ajal laekuks lisaks 20 protsenti keskkonnatasu üleriigilise tähtsusega maardlast, ütles Jõgi.

Esialgu pole siiski selge, kas tasandusfondi laekuvat raha arvestataks samuti 20 protsendi määra järgi, nii et üks tululiik lihtsalt asendaks teist, või laekuks tasandusfondi raha, arvestades 2011. aastal laekunud kaevandustasu. Ka sel juhul võtaks riik kogu võimaliku tulukasvu endale, arutles Peksar.

Peksar ei olnud ministeeriumi kavandatavate muudatustega eile veel päris täpselt kursis. Palju on arusaamatut, aga vald võib jääda siiski kaotajaks, ütles ta. Kui kaevandustasu muutuks lisaboonuseks ja kõik asendataks tasandusfondiga, siis peaks kalkuleerima, ütles Peksar.

Kui see ei ole lisaboonus, vaid valemis üks tuluallikas, mille suurenemine vähendab tasandusfondi, siis tekib olukord, kus vallad ei ole maardlatest huvitatud. Siis on ainult tüli, mitte tulu, ütles Peksar.
Peksari sõnul ei mõjutaks siis enam valla tulubaasi see, kuidas läheb kaevandusel. Tulu suurenedes tasandusfond väheneks ja vastupidi.
Kui ma nagunii selle raha kätte saan, siis milleks mulle kaevandus, arutles Peksar.

Andrus Jõgi ütles, et kaevanduse avamise korral tasandusfondi ei vähendataks. Tekiks stabiilne tulubaas. Kohalik omavalitsus ei oleks enam eluliselt sedavõrd sõltuv keskkonnatasude laekumisest või laekumata jäämisest, ütles Jõgi.

Peksar ütles eile, et selle teabe põhjal, mis on tal praegu, ei tohiks ümberjagamine stabiilsust kuidagi ei suurendada ega vähendada.

Esialgu ei ole teada, kas riik muudab kaevandustasu sihtotstarbeliseks, kuid ministeerium on põhjendanud tasude ümberjagamist eelkõige sellega, et omavalitsused kulutavad saadud keskkonnatasu muule kui keskkonna parandamisele.

Väidetavalt ületas kogu 2007. aastal saadud keskkonnatasu keskkonnakaitsele tehtud kulutusi 35 korda.