Röövpüüdjad kimbutavad hauge

Haugide kevadine kudemisaeg ja sellega kaasnev ebaseaduslik kalapüük linna kraavipervedel on keskkonnainspektsiooni iga–aastane mure.

Eesti kalapüügieeskirja kohaselt on haugipüük merest keelatud 1. märtsist 30. aprillini ja siseveekogudest 15. märtsist 10. maini.

Sel ajal rändab haug merest mööda jõgesid, ojasid ja kraave madalatele üleujutatud aladele kudema.

Madalail kraavipervedel on kala aga kerge saak mõtlematuile ja kasuahneile inimestele, ütles keskkonnainspektsiooni Lääne büroo juhataja Tõnis Ulm.

Röövpüüdjad tabavad haugi puhkehetkel

„Õhtuti on parkla autosid täis. Inimesed seisavad  hulganisti, kambakesi, vahel on toikad käes. Ega ole täpselt aru saada, mida nad seal teevad, ei saa tõestada, et haugi püüavad. Üks jalutas kohe päris keset madalat oja, ilmselt nägemaks, kust kala läheb,” rääkis olukorrast Jaama oja ääres Lääne Elule murelik linnakodanik.

Ulm rääkis, et strateegiliste kohtade kontrollimiseks on kudemisajal väljas peaaegu kõik büroo jõud. „Suvel haugi Jaama ojas peaaegu ei näegi, aga praegu läheb viie minutiga umbes 20 kala truubi alt läbi,” ütles Ulm.

Raudteejaama taga on Jaama ojas kitsas truup, mille läbimine nõuab kalalt pingutust — seepärast jääb ta otse enne takistuse läbimist natukeseks kalda äärde puhkama. „Just seda hingetõmmet kasutavadki röövpüüdjad ära,” sõnas Ulm.

Raudteejaama tagune on röövpüüdjaile mugav koht ka seepärast, et saab autoga otse oja äärde.

Püüdjad on vastutustundetud täiskasvanud

Keskkonnainspektsioon oli Jaama oja ääres ka neljapäeva pärastlõunal. Juhtivinspektori Arseni Elleri sõnul püütakse haugi põhimõtteliselt kõigega: ahingu, puurondi ja traadijupiga. Ilmselt tehakse seda hasardist, mitte söögiks, arvas Eller.

Ulmi sõnul on ebaseaduslikud haugikütid kindel kontingent inimesi: „Ebasümpaatsed, kiilakad ja tätoveeritud, ilmselt töötud, sest nad töllerdavad seal terve päeva.”

Peale püüdjate on kohapeal enamasti ka kamp niisama uudistajaid, korraga paarkümmend inimest. Sellise koormuse tõttu on ka kraavikaldad ära trambitud. „Saan aru, et noortel poistel on huvitav sonkida, aga püüavad ka täiskasvanud, kes peaksid ometi paremini teadma,” lisas Eller.

Keeld on kehtestatud selleks, et kalad saaksid kudeda enne, kui neid püüdma hakatakse. Väljaspool kudemisaega võib haugi igal pool püüda, kuid selle õiguse eest tuleb maksta.

Sonkimise eest karistada ei saa

Röövpüüdjaid tabada on keeruline, sest kui nähakse keskkonnainspektsiooni autot lähenemas, visatakse püügiriistad maha ja joostakse minema, rääkisid Eller ja Ulm.

Ulmi sõnul on siiski ka neid, kes jäävad meelega seisma ja ootama, et inspektor midagi küsiks, et siis vastata: „Mis siis, kas ma ei või siin kepiga seista?” Niisama toikaga vehkimise ja sonkimise eest ei saa aga kedagi karistada. Seepärast ei olegi inspektorid väljas mitte trahvimise peal, vaid pigem peletavad nad pätte eemale oma korrahoidmise ja pideva kontrollimisega. Kontrollimas käib ka politseipatrull.

Probleemsed kohad Läänemaal on Elleri sõnul peale täispikkuses Jaama oja ka Randsalu oja ja Taebla jõgi.
Ulm nentis, et tegelikult on probleemne kogu maakond.

Kes märkab jõe–, oja– või kraavipervel kahtlast püügitegevust või sinna paigutatud kalapüügivahendit, helistagu kohe keskkonnainspektsiooni telefonil 1313.