Asuküla plaanib Waldorfi kooli

Neljapäeval Asuküla koolimajja Waldorfi kooli arutelule kogunenud lapsevanemaist ja õpetajast hakkab moodustuma algatusrühm, kelle eesmärk on luua kohapeale alternatiivkool.

“Tundub, et sellest võib asja saada. Leppisime kokku, et järgmiseks läheme vaatame, kuidas üks selline kool töötab, ja lõime meililisti,” ütles lähikonnas elav kolme koolieas lapse ema Kaia Kullamaa.

Kullamaa sõnul on Waldorfi koolist huvitatuid praegu kümmekond, sellest piisab kogukonna eestvõttel loodava kooli tekkeks täiesti. “Ega rohkem olegi vaja,” märkis Kullamaa.

Waldorfi kooli loomise algataja, ühe väikese lapse isa, lähikonnas elav Märt Järvik sõnas, et kohaliku omavalitsuse poole pole esialgu veel pöördutud, sest kiirustada pole vaja.
“Vaatame, suhtleme omavahel,” sõnas Järvik.

Asuküla paari aasta eest suletud kooli maja oleks Waldorfi koolile üks võimalik, sobiv asupaik. Kui on ka huvilisi lapsevanemaid, siis lähevadki asjad tasapisi oma loomulikku rada, ütles Järvik.

“Loomulik protsess oleks alustada lasteaiaga, aga kõik sõltub soovist,” sõnas Järvik.

Kokkutulnutele Waldorfi kooli tööpõhimõtteid tutvustanud Tallinna vaba Waldorfi kooli lapsevanem Aivar Haller märkis, et kui kogukond on valmis, siis tuleb ka õpetaja. Asuküla koolimaja pidas ta alternatiivkoolile sobivaks.

“See maja on väljast armas, sees on hea tunne. Kui leiate õpetaja, siis ma ei näe põhjust, miks peaks see kant olema Waldorfi koolita,” ütles ta. Kolme Waldorfi kooli asutamise juures olnud Haller leidis, et Asukülas on potentsiaali.

“Mina võtan seda kui huvigrupi kokkusaamist. Kui asi peaks võtma kindlama kuju, siis küllap kaasatakse ka kohalik omavalitsus,” ütles arutelul olnud Ridala valla haridus- ja kultuurinõunik Maire Vilbas. Tema sõnul on teretulnud initsiatiiv otsida tühjaks jäänud koolimajale rakendust ja alternatiivseid võimalusi.
Praegu tegutseb majas külaselts ja asub raamatukogu.

Aivar Haller märkis, et Waldorfi kool koolitüübina ei ole ainumõeldav, kuid on vajalik, kui kogukond seda soovib.

Kaia Kullamaa sõnul võib lapse potentsiaal tavakoolis jääda avamata: klassid on suured, õpetaja ei suuda igaüheni jõuda. “Tavakool ei panusta isiksuse arengule,” ütles ta.

Kutsehariduskeskuse kunstiõpetajana ütles Kullamaa olevat ennast näinud palju põhikoolist tulijaid, keda iseloomustab huvi ja innustuse puudumine.
“See, mis tavakool teeb lapsega, on sageli vale,” ütles ta.

Märt Järvik märkis, et Waldorfi koolis on pehmem õpe: “Ei pressita, ei sunnita, lastakse inimesel olla. Rõhutatakse uudishimu ja loovust.”

Pedagoogikateadlane Tõnu Ots pooldab Waldorfi kooli kui üht võimalikku alternatiivi. “Õppekavakeskne tavakool eeldab, et laste võimed on igas aines võrdselt tugevad. Waldorfi kool arvestab eripära,” märkis ta.

“Igas piirkonnas peaks olema kool, mis õpetab lapsi, kelle aju ei ole universaalne,” sõnas Ots.

Asüküla Waldorfi kooli huvilised saavad ühendust aadressil asu.wald@yahoo.com.