Soome kogemus toetas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamist

Riisipere–Rohuküla raudtee taastamist ette valmistav maakonnakomisjon tegi esmaspäeval väljasõidu Soome, et tutvuda Helsingi ümbruse reisirongiliikluse mõjuga ümbruskonna arengule.

Komisjon sõitis moodsa elektrirongiga — samasugused hakkavad tuleval aastal sõitma ka Riisiperre — 30 km kaugusele Keravasse, et kuulda, kuidas on kiire ja mugav transpordiühendus mõjutanud sealset elu.

Elektrironge läheb Helsingist Keravasse tihedamini kui linnaliinibusse Haapsalust Uuemõisa. N–ö aeglane rong, mis teeb 30 km peal 6–8 peatust, oli päral poole tunniga. Ei müra ega rattakolinat, ainuke heli meenutab tuulesahinat akna taga. Sõit on  sujuv, kui tablood ei jälgi, ei saa arugi, et kiirust on 117 km/t.

Kiired rongid sõidavad Helsingisse 20 minutiga, siis on kiirust juba 160 km/t.

Kui tähtis on rongiliiklus Kerava linna ja ümbruskonna inimestele, oli näha jalgratastest, mis katsid tiheda kihina raudteejaama ümbruse platse. Rongiga tuli Keravasse ja läks tagasi ka Helsingi piirkonna ühistranspordi korraldust läänlastele tutvustanud ametnik.

Keravas, kus praegu on umbes 35 000 elanikku, tehakse iga päev 13 000 rongisõitu. Aastas sõidetakse Keravas rongiga aga 1,3 miljonit korda.
Keravas käib tööl 60% linlastest, ülejäänud töötavad Helsingis. Helsingisse käiakse tööl ka kaugemalt, Tamperest, Lahtist, Riihimäkist.

Et Lõuna–Soomes elanikkond kasvab, teeb laienemisplaane ka Kerava linn. Aastaks 2035 arvestatakse, et elanikkond on kasvanud 10 000 inimese võrra.  Linnavalitsus on sellega seoses kavandanud mitme 16 korrusega hoone, n–ö kohaliku Manhattani ja uute autoparklate rajamist.

„Soomes nähtu kinnitas, et ajast, mil ühistranspordiliike, nt bussi– ja rongiliiklust hakati korraldama ühest keskusest ja juurutati ühtne piletisüsteem, kasvas reisijate arv hüppeliselt,” ütles maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.

Mäesalu sõnul hindavad inimesed mugavust ja kiirust, aga „just selle oleme endale eesmärgiks seadnud — luua kiire ja mugav transpordiliikide kombinatsioon Läänemaa ja pealinnaregiooni vahel”.

Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine vanal tammil ja ühine transpordikorraldus puudutab kolme maakonda: Hiiu–, Lääne– ja Harjumaad. Need kolm soovivad, et majandusministeerium lülitaks raudtee taastamise transpordi arengukavva aastaiks 2014–2020, samuti transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavva.

Kas raudtee taastamine mahub riigi plaanidesse, peaks selguma aasta lõpuks.

Homme, reedel on majandusministeeriumi ja Lääne maavanema raudteekomisjoni esindajate kohtumine, kus räägitakse uue arengukava koostamise põhimõtetest.

Miks on vaja taastada raudtee

• Nüüdisaegne ühistranspordivõrk tagab regiooni kättesaadavuse, sellel on otsene mõju maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule, asustusele ja elanikkonna püsimisele. Transpordikoridor Rohuküla ja Tallinna vahel rahuldab ka Lääne–Harjumaa elanike ja hiidlaste liikumisvajaduse elu– ja töökohtade, teenindus– ja haridusasutuste vahel.

• Raudtee taastamine täidab Euroopa Komisjoni soovitust muuta transport keskkonnasäästlikumaks ja vähendada maanteetransporti.

• Raudtee tasuvusuuring arvestab kulu–tulu kõrval ka sotsiaalmajanduslikke aspekte ja siis on Riisipere–Rohuküla lõik tasuv. Ka Helsingi, Kerava jt omavalitsuste ühine transpordikorraldamise kogemus kinnitas, et ühistransport ei tasu ennast finantsiliselt ära, omavalitsused ja riik peavad bussi– ja rongiliiklust toetama.

Allikas: Lääne maavalitsus