Piet Boerefijn: Eesti ühiskond on mõistnud, et raha ei ole kõige tähtsam

Laupäeval külastas Haapsalu toidupanka Eesti toidupanga juhtkond koos Tallinna vabatahtlike töötajatega.

Haapsalu toidupanga projektijuht Terje Marie Vihur ütles, et kuigi siinsel toidupangal on peakontoriga tihe koostöö, tuldi nende tööd vaatama ja külla esimest korda.

Eesti toidupanga tegevjuht, tunamullu aasta kodanikuks valitud Piet Boerefijn hindas Haapsalu toidupanga tegevuse heaks. “Vabatahtlikke oleks juurde vaja,” kutsus ta läänlasi üles puudustkannatajaid abistama.

Vabatahtlike vähesus ongi Boerefijni sõnul praegu peamiselt väikeste kohtade probleem. Tallinnas on lihtsam – tudengeid, suuri asutusi ja organisatsioone on rohkem. Abis käivad ka teiste riikide vabatahtlikud; isegi vaid päeva pealinnas peatuvatel kruiisilaevadel leidub inimesi, kes otsivad maale tulles üles abikäsi vajavad organisatsioonid, sealhulgas toidupanga.

Eesti ühiskond tervikuna on Boerefijni hinnangul astunud viimastel aastatel suure sammu nõrgemate abistamise poole.

“Noores Eesti ühiskonnas peeti ülimaks raha,” ütles pea kaks aastakümmet siin elanud hollandlane Boerefijn, “nüüd saadakse aru, et see ei ole kõige tähtsam.”

Boerefijn tõi näite, et mitmetes suurtes firmades on saanud traditsiooniks toidupangal ja teistel abi andvatel organisatsioonidel abis käia.

Toidupanga idee on jagada toit sealt, kus seda on üle, sinna, kus seda vajatakse. Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ja jagades toiduabi sinna, kus on sellest puudus.