Kolledž on hädas õpetaja eriala kohtade täitmisega
02.08.20122005. aastal kolledžis klassiõpetaja eriala lõpetanud ja nüüd samas rahvusvahelise koostöö koordinaatorina töötav Mari Kerde soovitab õppida klassiõpetajaks just Haapsalus, sest kui õpetaja soovib olla tänapäevane, peab ta teadma tehnoloogiast rohkem kui õpilased ja just Haapsalu kolledž pakub haridustehnoloogia õpet. Foto Arvo Tarmula
Haapsalu kolledžis saab tasuta omandada klassiõpetaja eriala kümme sisseastujat, kuid eilseks oli õppima tulekut kinnitanuid vaid kolm.
Et uus kursus saaks sügisel alustada, peaks sisse astuma vähemalt kaheksa üliõpilast, ütles klassiõpetaja eriala koolitusjuht Mare Tereping.
„Me oleme klassiõpetaja õpet kolledži staarõppekavaks nimetanud — Eesti kontekstis kvaliteedi mõttes väga heal tasemel,” ütles Tallinna ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt.
„Meil on üle 90 protsendi klassiõpetaja eriala vilistlastest erialasel tööl — kutsekindlus on väga kõrge,” selgitas ka Tereping.
Klassiõpetaja õpe Haapsalus on eriline, sest õppeprotsessis kasutatakse modernseid infotehnoloogilisi vahendeid nagu iPhone, iPad, smart board, flip–kaamera jpm.
„See on suurepärane kombinatsioon, õpitakse koos rakendusinformaatika üliõpilastega ja sellist mudelit Tallinnas õppivatel tudengitel ei ole,” ütles Eisenschmidt.
Teine eriline asi Haapsalus on kahenädalane intensiivõppeprogramm koos välisüliõpilastega neljast riigist, lisas Eisenschmidt. „Tallinnas proovime sellest kogemusest õppida,” lisas ta.
Kõik soovijad saavad ka võimaluse õppida või praktiseerida õpitut välismaal.
Nii Tereping kui ka Eisenschmidt nentisid aga, et noored teevad oma valiku ikkagi Tallinna või Tartu kasuks, sest suuremad linnad on tõmbekeskused. „Kunagi üks haridusministeeriumi ametnik ütles, et Haapsalu kolledži ainuke miinus on see, et ta on Haapsalus,” sõnas Eisenschmidt.
Eisenschmidti sõnul peetakse ameti valikul miinuseks ka kära õpetajate madala palga ümber, kuid loodetavasti on Eesti riik küllalt tark, et pikas plaanis see nii ei jää ja väikeste protsentide kaupa tõstetakse palka.
Kui kolledžisse klassiõpetajaks soovijaid 18. augustiks, mil lõpeb vastuvõtt, juurde ei tule, lähevad kõik kümme riigieelarvelist kohta Tallinna ülikooli klassiõpetaja erialale ja Haapsalus seda õpet tänavu ei avata.
Terepingi sõnul on aga igal aastal lisavastuvõtu järel õppureid juurde tulnud ja ta usub, et nii läheb ka tänavu ning avatakse uus kursus.
„Kui ikka ei tule kokku, peame mõtlema midagi välja — keskenduma ümber– või täiendusõppele,” sõnas Tereping.
Kui juhtubki, et õpe jääb avamata, siis ükski õppejõud sellepärast tööd ei kaota. „Meil on kolm täiskohaga ja üks poole kohaga õppejõud, ülejäänud on käsunduslepingulised,” selgitas Tereping.
Teistel erialadel on riigieelarvelised kohad täidetud, vabu tasulisi kohti on kõigil erialadel. Kõige populaarsemad on rakendusinformaatika ja tervisejuhi erialad, neile laekus kolledži õppekeskuse juhataja Heidi Liivlaiu sõnul enim avaldusi.
Klassiõpetaja on ainus eriala, millel saab Haapsalu kolledžis omandada magistrikraadi — tegemist on bakalaureuse ja magistri integreeritud õppega. Teistel erialadel omandatakse rakenduskõrgharidus.
Kolledži klassiõpetaja eriala omandanu saab kõrvalerialana ka põhikooli inglise keele õpetaja hariduse.
Haapsalu kolledž avati 1998. aastal eesmärgiga anda õpetajaharidust. Kolledš on Läänemaa õpetajate seminari ja Haapsalu pedagoogilise kooli õigusjärglane. Teised erialad on lisandunud aastatega.