Juubelitamm tuleb võib–olla mujale istutada

Neuroloogiahaigla tahab mujale istutada Haapsalu 700 aasta juubeliks istutatud tamme, kuid dendroloog Madis Jürimaa hinnangul on nii suure tamme ümberpaigutamine kallis ja tulemus kaheldav.

„Puu kasvab haigla siseõues otse haigla majandussissepääsu ees, kus huvilistel on juurdepääs tammele piiratud,” põhjendas neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juht Priit Eelmäe vajadust puu mujale viia.

Tamm asub keset haigla maa–ala, aga see sümbol võiks olla rahvale rohkem nähtaval, lisas Eelmäe. Oma praeguses asukohas on puu huviobjektina eksponeerimata.

Eelmäe arvates võiks juubelitamme uus asukoht olla Tšaikovski pingi naabruses avalikul haljasalal rannapromenaadi kõrval.

Puu asukoht tuli päevakorrale koos haigla sooviga heakorrastada haigla õueala. Seesama heakorraprojekt näeb ette ka juubelitamme ümberistutamist Sadama 20 haljasalale.

Eelmäe selgitas, et haljasala projekteerimisse on kaasatud ka dendroloogid, kes on koostanud tehnilise kirjelduse tamme ümberistutuse kohta. See protsess kestab Eelmäe sõnul kaks aastat.

Tamm ei sega haljasala rajamist

Juubelitammele näib ka praegune asukoht sobivat, sest 33 aastat tagasi istutatud ja nüüd arvata 40aastane puu on ilusa võraga ja hea tervise juures.

Haljastusprojektist ei paista, et puu segab kavandatu elluviimist: ta ei jää jalgteedele ette ja ka hoone on küllalt kaugel.

„Praeguse projektiga kavandatud parklale ja väikesele inventarihoidlale tamm ette ei jää,” kinnitas ka linnaarhitekt Anu Joost.

Kui tulevikus kavandatakse haiglale juurdeehitust, võib tamm piirata selle asukoha valikut. Praegu ei ole neuroloogiahaigla juurdeehituse plaaniga linnavalitsuse poole pöördunud, ütles Joost.

Neuroloogiahaigla siseõue haljastusprojekt ootab linnavalitsuselt ehitusluba ja sellega koos tuleb anda ka seisukoht tamme ümberpaigutamise kohta. Anu Joost selgitas, et 1979. aastal istutati tamm riigi maale. Ka nüüd on tamm riigi maal, aga tegemist ei ole mitte linna avaliku haljasalaga, vaid ühe asutuse territooriumiga. Seetõttu on põhjust kaaluda tema ümberpaigutamist.

Kui neuroloogiahaigla tahab tammest vabaneda, võiks uue asukoha üle aru pidada.

„Kui istutamine võetakse ette, pole mõtet ühest kehvast kohast teise kehva kohta istutada,” ütles Joost ja pakkus, et tamm tuleks siis istutada linna mõnele avalikule haljasalale.

Tamm talub halvasti ümberistutamist

„Teoreetiliselt võimalik,” ütles Jõgevamaal Luual asuva Karukäpa puukooli juhataja dendroloog Madis Jürimaa 40aastase tamme ümberistutamise kohta. „Kahtlen aga, kas tasub.”

Jürimaa sõnul on tamm ümberistutamise suhtes tundlik, sest tal on sammasjuur ja vähe narmasjuuri. Karukäpa puukool on istutanud 20aastasi 7–8 meetri kõrgusi tammesid. Need on mitu aastat põdenud, aga on lõpuks ikka kasvama läinud. 40aastast tamme ei ole tema puukool ümber istutanud.

Jürimaa kahtles, kas kasu on ka kaheaastasest istutusprotsessist. Sel puhul arvatavasti lõigatakse ühel aastal juured läbi, et teisel aastal kasvaks tihedam juurepall. Nii vana tamme puhul on aasta liiga lühike aeg. See võib toimida kuni 10aastase puu korral.

Juubelitamme ümberistutuse maksumust Jürimaa pakkuda ei söandanud. Oleneb, mis pinnases on puu, kas on vaja kommunikatsioone ümber paigutada, kui kaugele on vaja puu viia jpm.

„Heal juhul tuhandetes eurodes, kallim variant on kümned tuhanded,” pakkus Jürimaa.

Tamm istutati 16. juunil 1979, juurte alla pandi silinder dokumentide ja muu sellisega. Puu juures on plaadiga mälestuskivi.