Riigikoolireform kütab kirgi

* Haapsalus loodav riigikool võib linna üldhariduskulusid tõsta, paljudele küsimustele ei ole veel vastuseid

Neljapäeva pärastlõuna. Haapsalu volikogu saal on rahvast puupüsti täis, nii et toolid lõpevad. „Jätke ukseesised vabaks, et oleks võimalik evakueeruda, kui läheb tuliseks,” kostab hääl saalist.

Rahvast koguneb üha juurde. Hulk hämmastab isegi linnapead. „Mina isiklikult ei oodanud, et nii palju inimesi tuleb. Täna tunnetan esimest korda, et koolireform on inimeste teadvusse jõudnud,” ütleb Urmas Sukles.

Poolteist tundi kestnud arutelu näitab aga, et kuigi riigigümnaasiumi avamiseni on jäänud kümme kuud, on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid ja pinged on õhus.

Ei ole päris täpselt teada, kas reformitud koolivõrk läheb linnale kallimaks või odavamaks.

Selle õppeaasta Haapsalu üldhariduskulu on 2,8 miljonit eurot. Tulevast õppeaastast on võimalik, et linn hoiab võrreldes praegusega aastas kokku 90 000 eurot. Võimalik on ka see, et kulud hoopis suurenevad 50 000 euro võrra.

Linna finantsjuhi Martin Schwindti sõnul ei peaks kumbagi arvu võtma absoluutse tõena, sest palju on lahtisi otsi ja finantsmõju raske hinnata.

Riigikool võib linnale kallimaks minna

„Ei ole selge, kuidas hakkavad koolid funktsioneerima. Pole teada õpetajate koosseis ega see, mis saab palgatõusust,” ütles Schwindt. Ka puudub riigil veel täpne rahastamise mudel.

Schwindt ütles, et senised arvutused põhinevad sellel, mis on teada. „Wiedemanni kulud kaovad, kaovad ka teiste omavalitsuste toetused riigigümnaasiumi õpilaskohtade ulatuses,” sõnas ta.

Praeguse lepingu järgi riigiga peab linn ise hakkama koolis õppivate haapsallaste eest kohatasu maksma. Prognoositavalt on see 140 000 eurot aastas 180 õpilase eest. Just kohatasu tekitakski praegusega võrreldes 50 000 eurot lisakulu üldharidusele aastas.

„Kui seda maksma ei pea, siis oleksime 90 000ga plussis,” sõnas Schwindt.

Seni ei ole omavalitsused riigigümnaasiumis õppijate eest kohatasu maksnud. „Haapsalu oleks pretsedent,” ütles Sukles.
Selgust ei toonud ka haridusministeeriumi esindaja, kes aruteluks kohapeale ei tulnud.

Heade uute õpetajate massi ei ole oodata

Uue riigigümnaasiumi õpetajate vajadus ei selgunud ka Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Leidi Schmidti saadetud ettekandest. Teda ennast tööülesannete tõttu kohal ei olnud.

„Vähemalt kolm eesti keele ja kirjanduse, kolm inglise keele, kaks vene keele, matemaatika ja ajaloo õpetajat, üks füüsik. Täpne arv selgub pärast õppekavade valmimist, aga tõenäoliselt ei ole oodata heade õpetajate massilist ümberasumist,” seisis ettekandes.

Seda, et keegi praegustest õpetajatest ei jää tööta ja võrdsete kandidaatide korral eelistatakse Haapsalu õpetajaid, rõhutas ka Jaanus Karilaid.

„Eesmärk on hoida oma õpetajaskonda, et kõik saaksid tööd,” sõnas ta.

Sama kinnitas linna haridusjuht Mari–Epp Täht.

Linnasekretär Erko Kalev selgitas, et riigigümnaasiumi õpetajakohtadele kuulutatakse avalik konkurss. Põhikooli konkurss tuleb koolisisene.

See tähendab, et nii Haapsalu kui ka Wiedemanni gümnaasiumi õpetajail tuleb esitada sooviavaldus tööd jätkata põhikoolis ja motivatsioonikiri.

„Selle alusel näeme, kuidas kohad täituvad,” ütles Täht.

„Need mõlema kooli õpetajad, kes mingil põhjusel ei osutu valituks, saavad koondamise,” selgitas Kalev.

Kalevi sõnul on siiski näidanud senine riigikoolide loomise kogemus, et kedagi senistest ei tohiks üle jääda.
Kui soovijaid on vähem kui õpetajate tegelik vajadus, kuulutatakse vabade kohtade täitmiseks avalik konkurss.

Mari–Epp Täht ütles, et 1. augustiks 2013 peaksid olema kõikide õpetajatega töölepingud sõlmitud. „Hiljemalt 1. juuniks peaks olema teada, kus tööd jätkatakse,” lisas ta.

Riigigümnaasium jääb õpilaskoduta

Lahtiseks jäi arutelul ka õpilaskodu küsimus. Volikogu liige Andres Ammas esitas küsimuse, kuidas oleks juriidiliselt võimalik, et Haapsalu gümnaasiumi õpilaskodu, mida kasutavad praegu gümnaasium ja kolledž, hakkaks edaspidi majutama riigikooli õpilasi, sest põhikool ju õpilaskodu ei vaja.

„Kus ööbivad riigikooli maaõpilased?” küsis ka volikogu liige Heinar Tuulberg.

„Ei ole alust arvata, et õpilasi tulvab mujalt,” vastas Urmas Sukles. Õpilaskodu linn ehitama ei hakka, kinnitas linnapea.

„Edaspidi leppige kokku, mida te tahate öelda,” sõnas volikogu liige Ingrid Danilov.

Danilov tõi esile vastuolu, et ühelt poolt räägitakse maakonnagümnaasiumist, teiselt poolt sellest, et nii selle tulevased õpilased kui ka õpetajad on pärit valdavalt Haapsalust.

Enam–vähem on teada vaid see, mitu kooli tegutseb linnas 2013.–2014. õppeaastal. Need on 360 õpilasega gümnaasium, 700 õpilasega põhikool, kolledž, kutsekool, loetles volikogu esimees Jaanus Karilaid.

Urmas Sukles lisas 100 lapsega Nikolai kooli, mille hoone vajaks remonti, algkooli, mis jätkab samamoodi, muusikakooli, kunstikooli ja ja täiskasvanute gümnaasiumi, mis vajaks edaspidi uusi ruume.

Kell on märkamatult nihkunud poole viiele. „Kui ei ole rohkem küsimusi, siis lõpetame,” ütleb Jaanus Karilaid.

Juba enne seda on mõni tõusnud ja lahkunud. Nüüd tõusevad kõik ja valguvad ühtlase voona uksest välja. Omavahel eriti ei räägita.