Ehitajaid kahtlustatakse maksupettuses

Maksuamet leidis läinud nädalal Haapsalu taastusravihaiglas ehitajaid kontrollides, et peaaegu poolte töötajate eest ei ole tööandjad makse arvestanud ja kuus äriühingut maksis töötajaile vaid 400eurost palka.

Ehitusobjektil oli 20 alltöövõtjat, kokku küsitleti 48 töötajat, selgitas maksuameti kontrolliosakonna juht Kaido Lemendik. Kontrollitud 11 äriühingu puhul selgus, et nad ei ole 20 inimese töötasult makse deklareerinud.

Lääne maksu– ja tollikeskuse kontrolliosakonna juhataja Airi Lepassar ütles, et nende 20 töötaja ja 11 äriühingu kohta ei saa praegu väita, et tegemist on ümbrikupalga maksmisega.

„See on alles fakt, mida peame kontrollima,” ütles Lepassar. Kui inimene oli näiteks esimest päeva tööl, ei ole ta töötasu saanud ja tema pealt ei ole tõesti makse kinni peetud.

„Peame nüüd hindama, kas meile antud info oli õige või oli töötajat instrueeritud, mida maksuametnikule öelda,” ütles Lepassar. „Igatahes käime sellistel objektidel nii kaua, kuni maksud saavad õigesti makstud.”

Maksuametnikud avastasid veel, et septembris esitatud tulu– ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni järgi maksis septembris kuus alltöövõtjat töötajaile ligi 400eurost palka, kuigi ehitusettevõtete juhid on maksuametile väitnud, et alla 800–900 euro ei tule ehitajad tööle.

Kahel alltöövõtjal puudusid ametlikud töötajad.

Maksuametnikud tulid Haapsallu teist korda

Taastusravihaigla ehitajaid kontrollis maksuamet ka septembris.

„Oli vajadus uuesti minna,” jäi Airi Lepassar põhjuse selgitamisel napisõnaliseks. Ta lisas, et revidendid käivad ühel objektil tihtipeale mitu korda.

Kui maksuhaldur tuvastab objektidel töötajaid, kelle töötasu pole deklareeritud või kelle töötasu on oluliselt madalam keskmisest, kontrollib maksuamet neid nii kaua, kuni andmeid deklareeritakse õiges mahus, selgitas maksuameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.

Haaspalu neuroloogiahaigla on Pärnus asuvale Lääne maksukeskuse tööpiirkonnale suur objekt.

Haapsalus käis neli revidenti, neid abistas kohalik politsei, kes sulges kontrolli ajaks haigla territooriumi.

„Mõnikord kipuvad ehitajad objektilt laiali jooksma,” põhjendas Lepassar.

Haigla juht Priit Eelmäe ütles, et majas käib korraga kaks ehitust: CO2 kvoodirahaga tehakse soojustus ja uus fassaad, vahetakse välja küttesüsteem ja ventilatsioon.

Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse tarvis ehitatakse maja ühele tiivale peale neljas korrus.

Need kaks eraldi ehitusobjekti võivad olla Eelmäe sõnul ka põhjus, miks on nii palju alltöövõtjaid.

Vihmasele suvele vaatamata saavad mõlemal tööd aasta lõpuks valmis, nii nagu oli ette nähtud. Peatöövõtjaile Eelmäel etteheiteid ei ole, nad on oma maksud korralikult maksnud, muidu ei saagi tööle konkureerida, lisas Eelmäe.

Alltöövõtjaid ei saa neuroloogiahaigla kontrollida.

Eelmäe ütles, et kontrollist ja tulemustest ei ole maksuamet teda teavitanud.

Iga teine kontrollitu on esimest päeva tööl

Lääne maksu– ja tollikeskuse revidendid on viimasel kolmel kuul kontrollinud 10 ehitusobjekti, kokku korraldati 12 ette teatamata vaatlust. Seletusi võeti 131 inimeselt, neist 61 ei kajastunud vaatluse hetkel tööandja deklaratsioonidel.

Menetlustoimingutele kaasatakse vajaduse kohaselt ka politsei– ja piirivalveamet, väärteomenetlejad, tööinspektorid jt ametkonnad.

Maksu– ja tolliamet on viimasel aastal suuremat tähelepanu pööranud majutus–, toitlustus– ja ehitusettevõtete kontrollimisele. Peamised kontrollitavad riskid on ümbrikupalga maksmine ja müügikäibe varjamine.