Sundmüügist korteri ostnud pere ei saa valdusesse sisse

* Endine omanik pani korteri ukse lukku ja kadus, uuel omanikul pole aga õigust lukku murda ega sisse astuda.

Augusti lõpus kohtutäiturilt sundmüügis korteri ostnud Taebla pere ei saa oma uut kodu kätte, sest endine omanik ei anna end näole.

Lugu algas umbes aasta tagasi, kui neljaliikmelise pere isa Martin leidis kodust magamistoa põrandalt tumeda pleki. Võttis põranda lahti ja avastas, et selle alla on kogunenud vesi. Vesi näis tulevat kõrvalkorterist — magamistoa seina taga asuvad naabri vannituba ja WC.

Kindlustus maksis Martinile veekahjustusega põranda parandamise kinni, aga parandada ei ole mõtet enne, kui kõrvalkorteri torud on korda tehtud. Muidu lekib uuesti ja siis kindlustus enam ei maksa.

Martin hakkas otsima korteri omanikku. Viie majas elatud aasta jooksul ei olnud pere naabrit näinud. Teised majaelanikud rääkisid, et seal elab mees, kes käib ringi ainult pimedas, istub korteris küünlavalgel ja ust koputajatele ei ava. Perekond palus abi Taebla vallavalitsuselt.

Taebla sotsiaaltöötaja Leili Mutso sõnul on nad varem naaberkorteri omanikuga suhelnud ja aidanud tal taotleda abiraha.

„Varasemast suhtlusest tema ja tema sugulastega on teada, et tal ongi selline eraklik eluviis,” ütles Mutso. „Sissetulek on tal olemas — ta saab mujalt kui vallast toetust, saab asjadest aru ja tervis tal kehv ei olnud.”

Tänavu kevadest ei ole aga ka vallaametnikud mehega ühendust saanud, kuigi on korduvalt ukse taga käinud ja kirju jätnud.

Korteriost tundus lahendus

Asja edasi uurides sai Martin teada, et kõrvalkorteri omanik on kommunaalvõlgades ja korter seepärast sundmüügis.

Teated võlgadest algavad riigi ametlike teadaannete kodulehel möödunud novembris, samal ajal oli korteri esimene enampakkumine ja samal ajal leidis Martin oma põrandalt veekahjustused.

Pere otsustas kõrvalkorteri ära osta — saab torud ja põranda korda teha, võlglase majast välja ja oma kodu tulevikus lastetubade tarvis laiendada. Ainsa pakkujana sai Martin korteri 1800 euro eest endale 28. augustil.

Kohe tekkis aga uus mure: kuidas korterisse sisse saada? Tuttav jurist selgitas Martinile, et kuigi tegemist on tema omandiga, peab endine omanik korteri ikkagi üle andma ja niisama sinna sisse tungida ei tohi.

Korteri endine omanik oli aga endiselt ja on tänase päevani kadunud.

Praegu maksab Martin korteri eest, mida ta kunagi seestpoolt näinud ei ole, igas kuus u 15 eurot korteriühistule.

Kohtutäituri hoiatus ei olnud piisav

Et Martin oma korterit kohe kasutada ei saagi, kohtutäitur talle enne ostu ei öelnud. „Ütles, ainult, et on väga probleemne korter.”

Kohtutäitur Igor Prigoda selgitas Lääne Elule, et sundvõõrandamisel olevate korteritega pole kunagi kerge ja võib tulla probleeme.

„Ka neid nähtusi on, kui enampakkumise päeval võetakse üles põrandad ja rikutakse korter ära. Uut omanikku hoiatatakse alati, et need asjad pole lihtsad,” sõnas Prigoda.

Martin ei osanud aga arvata, et üks probleem võiks olla, et korterisse üldse sisse ei saa.

Prigoda sõnul on ka tema võlgnikust mehe otsimisega hädas. Omanikule korteri sundmüüki panekust teatamiseks pidi ta paluma Taebla valla abi, kuid pärast seda ei ole meest enam kätte saanud.

Haapsalu politseijuhi Margus Kaldma sõnul nemad meest ei otsi, sest lähedased kadunud inimesest teatanud ei ole ja võlgniku otsimine on kohtutäituri pärusmaa.

Kui endine omanik välja ei ilmu, peab Martin alustama kohtutäituri juures sundväljatõstmise menetluse. See läheb talle kohtutäituri seaduse järgi maksma 140 eurot ja võib täitemenetluse seadustiku järgi aega võtta kolm kuud. Alles siis saab kohtutäitur ukse luku lahti murda ja korteri tühjaks teha.

Martini sõnul on nende pere lugu õpetuseks kõigile sundenampakkumiselt odavalt korteri soetajaile — ostutehinguga ei pruugi närvi– ja rahakulu veel lõppeda.