Juhtkiri: Ühest tõde pole

Murru vangla valvur Olaf Tšarnetski rikkus vangla sisekorraeeskirja, lastes kinnipeetavail üksteisel külas käia. Et seda tegid kõik valvurid, et seda käskis juhtkond, ei ole vabandus reeglite rikkumiseks. Erakordset ei ole selles ikkagi midagi, et töötaja läheb töökeskkonnas vooluga kaasa — eriti kui pere on vaja toita ja vanglajuhid näitavad eeskuju.

Kas Olaf Tšarnetski on või ei ole tapmisele kaasa aitamises süüdi? Pärast kõikide kohtuotsuste läbilugemist, 16 kaustast koosneva kohtutoimikuga tutvumist ja Tšarnetski endaga kohtumist võin öelda — ma ei tea. Aga ajakirjanik ei olegi kohtunik.

Küll tuleb sellest loost välja ajatu tõde: miski — ei seadused ega uurimisorganite töö — ei ole täiuslik ja õigus ei ole sama mis õiglus. Samal ajal kui üks vangla sisekorraeeskirja vastu eksinud valvur peab oma vea eest kolm aastat vangis istuma, kõnnivad samuti ja veelgi rohkem vangla sisekorraeeskirja vastu eksinud kõrged vanglaametnikud täiesti õigeksmõistetuna ringi.

Loost tuleb välja teinegi tõde. Vanglas tegelikult kehtivail reeglitel ei ole midagi pistmist korraga, mis seal peaks valitsema.