Ülle Erman: Pessimismiks ei ole alust

Vastukaja Ivar Soopani artiklile 2012. aasta Läänemaal – rõhtkriips märgatavate võngeteta.

Olen loole lisatud kommentaariga vägagi nõus, suuri võnkeid polegi vaja. Juba liblikatiiva liigutusest saavad väidetavalt alguse ka suured muutused. Püüan lühidalt omapoolse kommentaari sõnastada.

Läänemaa (ja ka Hiiumaa) pingutavad jätkuvalt selle nimel, et ühel päeval saaks ka siia rongiga sõita, kuid otsustamine paraku meist ei sõltu. Läbimurret raudtee taastamise osas ootame kindlasti, ega muidu ei toimuks juba 17. jaanuaril järjekordne ühine raudtee taastamist toetav volikogude ja teiste toetajate ühine aktsioon.

Haldusreformi teema on terve 2012.aasta päevakorras olnud. Kullamaa ettepanekust naabritele küll asja ei saanud, aga nüüd on järg sealmaal, et vähemalt Põhja-Läänemaa ootab huviga Ridala vallavolikogu otsust, kas ja kellega läbirääkimisi alustatakse. Ja kes Läänemaa vallajuhtidest ühinemise „pidur“ on, ei oska ka öelda. Pigem toetavad kõik vähem või rohkem ühinemist ja mõned neist teevad seda valjuhäälselt ning järjekindlalt. Vastuseis on enamasti tekkinud kas volikogu poolt või rahva küsitluste alusel. Inimesed ju mäletavad ajalugu ning Eestimaal on ühinemisi ja lahutamisi olnud liigagi palju. See teeb aga ettevaatlikuks. Ja kahjuks on ka õigusakte, mis töötavad ühinemise vastu. Näiteks maakonna bussiliin muutuks omavalitsusesiseseks bussiliiniks ja jääks dotatsioonist ilma. Poliitikud on küll lubanud sellised probleemid kõrvaldada, aga siiani pole seda tehtud.

Öelda, et vallaametnikel on elanikest poogen, on ilmselge liialdus. Eriti kui tuua näiteks pangaautomaatide kinnipaneku või politseijaoskonna sulgemise. Viimaste osas on just vallaametnike ja kogukonna koostöös tõsist tööd tehtud. Virtsu pangaautomaat on ilmselt üks Eesti tuntumaid ja Lihula konstaabli puudumise valguses on politsei teema tervikuna suuremat kajastust leidnud. Loodetavasti aitab teema aktuaalne püstitus ja konstaablite pisike palgatõus ka Lihulasse uuesti oma konstaabli leida.

Ja tegelikult on möödunud aastal üht-teist suuremat või väiksemat ikka ka ära tehtud: Haapsalusse tuleb riigigümnaasium, mis saab kenasti remonditud, kompetentsikeskus ja neuroloogiahaigla arenevad hoogsalt edasi, avati uued lastekodu ja erihoolekande peremajad. Aasta lõpus avati renoveeritud De La Gardie loss ja juurde loodi uusi hooldekodu ja õendusteenuse kohti. Jätkuvalt toimuvad Läänemaale märgilised väga head üritused: Matsalu Filmifestival, Augustibluus, Valge Daami päevad jne jne. Valminud või arenemas on mitmed spordirajatised nii Haapsalus kui maakonnas. Uuemõisas avati uus lastepäevahoid. Ja suvise vihmast põhjustatud veeuputusega tuldi ka läänlased vähem või rohkem toime.

Kindlasti saab veel rohkem ja veel paremini, kuid Ivar Soopani loos läbivaks pessimismiks ei tohiks küll alust olla. Loodetavasti lõppeva majanduslanguse tingimustes on siiski suudetud ilma suuremate kahjudeta hakkama saada. Eks marjamaa on alati kusagil mujal, osakem siiski ka olemasolevat märgata ja hinnata.

Edukat uut aastat soovides

Ülle Erman,
Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees