Lääne Elu paberleht 17. jaanuaril
16.01.2013Lääne maavanem, Haapsalu volikogu esimees ja Eesti Panga president Andres Lipstok on Haapsalu aukodaniku tiitli kandidaat. Foto: Arvo Tarmula
Lipstok Haapsalu aukodanikuks, Juhansile ja Mölderile vapimärk
Linnavalitsus on esitanud Haapsalu aukodaniku kandidaadiks Andres Lipstoki ning vapimärgi kavalerideks Arnold Juhansi ja Aita Mölderi. Lõpliku otsuse teeb linnavolikogu 25. jaanuaril.
Andres Lipstok oli esimene taasiseseisvumisjärgne Lääne maavanem ja tosin aastat linnavolikogu liige, neist viis aastat volikogu esimees.
Eberle võttis dividende üle kolme miljoni
Äripäeva koostatud Eesti dividendivõtjate 2011. aasta edetabelis on Läänemaa inimestest kõrgeimal, neljandal kohal Gerhard Eberle, kes võttis dividenditulu aastaga 3 304 000 eurot.
Talvises vene laadas Haapsalus on perspektiivi
Kirjanik Aidi Vallik kirjutab Lääne Elu arvamusküljel vene laadast Haapsalu vanalinnas, mis on põhjustanud hulga nii– ja naasuguseid arvamusavaldusi. „Mina näen vene laadal pööraselt suurt perspektiivi ja selle traditsiooniks muutmises ning laiendamises olulist võimalust terve Haapsalu linn talveunest üles äratada,” arvab Vallik.
Kampaania seiskas Haapsalu rahvastiku vähenemise
Haapsalu aastalõpu reklaamkampaania seiskas detsembriks linna elanike arvu vähenemise. Samuti kampaania korraldanud Noarootsi elanike arv kasvas.
Lugu saab lugeda siin.
Läänlastel on teistega võrreldes vähem sõidukeid
Läänemaal on Hiiumaa järel kõige vähem kõikvõimalikke sõidukeid alates laevadest–jettidest ja lõpetades busside, traktorite, haagiste, mopeedide ning teetöömasinatega.
Õpetajate palgatõus tuleb oodatust napim
Läänemaa vallajuhtide sõnul jätkub põhikoolides küll raha, et maksta õpetajaile kuupalka 715 eurot kuus uue miinimummäära järgi. Haridusministri pakutud 860 euro suurusest keskmisest aga on asi kaugel.
Nõvast kallim on kooli pidada vaid Ruhnus, kus õpilase peale kulub 6900 eurot palka.
Suurpered said 50 000 eurot
Mullu sai riigi kodutoetust Läänemaal 9 perekonda, kus kasvab 37 last. Toetuse maht oli kokku 50 363 eurot.
Kuidas saime raudruuna
Tallinna–Haapsalu raudtee saamisloost, artikkel 1936. aasta Lääne Elust.
Lõuna–Läänemaa selle jahihooaja hundid on kütitud
Läänlased sel hooajal ühtegi hunti küttinud ei ole. Lõuna–Läänemaa jahiload kasutasid ära Pärnumaa jahimehed. Jahimehe sõnul on kolm Lõuna-Läänemaa ja Põhja-Pärnumaa peale kokku antud luba ilmselgelt liiga vähe. Põhja–Läänemaa kaks luba on kasutamata.
