Nõva otsustab homme õpilaskodu ja kooli saatuse

* Kui volikogu nii otsustab, saab Nõvast Läänemaa esimene põhikoolita vald

Nõva vallavolikogu hääletab homme, kas lõpetada sügisest õpetamine 7.–9. klassis ja panna kinni viis aastat tegutsenud õpilaskodu.

Plaani järgi jätkaks Nõva sügisest 6klassilise põhikoolina. Sisult jääks sinna aga ainult 1.–4. klass, sest 5.–6. klassis õpilasi lihtsalt ei ole.

Otsuse eelnõu koostanud vallavanema Aldo Tamme sõnul on 7.–9. klassi ja õpilaskodu sulgemine möödapääsmatu.

Tulevast õppeaastast haigutab kooli eelarves rohkem kui 50 000 euro suurune auk, mis on üle poole kooli palkadest.

Seni eristaatuse järgi riigieelarvest raha saanud Nõval on õpilaste arv vähenenud alla kriitilise piiri.

Tulevast õppeaastast jääb 7.–9. klassi kokku kolm Nõva sissekirjutusega õpilast. 7. klassis pole kedagi, 8. klassis on üks ja 9. klassis 2 last, selgitas Tamm.

Et riik erifinantseerimist jätkaks, peaks 7.–9. klassis kokku olema vähemalt 10 last, pool neist oma valla lapsed.

Kolmanda kooliastme sulgemise tuules tuleb kinni panna ka õpilaskodu, sest seal elavad kolmanda kooliastme lapsed.

Kuna kooli staatust ei muudeta ja see jääb nimetuse järgi endiselt põhikooliks, saab olude muutudes alati kolmanda kooliastme uuesti avada, selgitas Tamm.

Sama teed on varem läinud Vatla ja Kasari: on põhikooli staatus, aga kolmandas astmes õpilasi ei ole.

Tamme sõnul paistab kogukond aduvat otsuse möödapääsmatust. Ta käis mineval nädalal lastevanemate koosolekul.

„Nende, tõsi küll, suuresti vaikivast olekust lugesin välja mõistmist,” ütles Tamm.

Õpilaskodu laste vanemaile andis Tamm soovituse, et kohti on Pürksis, nii et lapsed ei peaks Läänemaalt lahkuma.

Kolmanda kooliastme ja õpilaskodu sulgemist peab paratamatuks ka vallavolikogu esimees Kalle Saar. „Riigi toetus on kadunud. Vallal ei ole raha. Vägisi kooli pidada pole mõtet,” nentis Saar.

Just Kalle Saare vallavanemaks oleku ajal avati 2008. aastal Nõval kuuekohaline õpilaskodu. „Juba siis oli ette teada, et 2013. aastaks lapsi ei jätku, ja seda magnetit, et neid juurde tuua, meil pole,” sõnas Saar.

Praegu õpib Nõva koolis 17 last ja töötab 15 õpetajat.

Esialgu pole teada, kui palju õpetajaid koondatakse.

Kalle Saare sõnul ei ole ükski sada protsenti Nõva kooli õpetaja, nii et päris ilma sissetulekuta keegi ei jää.

„Mõni käib Oru koolis, mõni Padisel, mõni Vasalemmas, mõni on pensionär,” loetles Saar.

Vallavolikogu liige reformierakondlane Peeter Kallas on aga sulgemise vastu. „Kui kaob kool, siis kaob vald. Ei saa kogu tehtud tööd lihtsalt ühe käeliigutusega ära pühkida,” sõnas Kallas.

Varem 20 aastat Nõval õpetajaametit pidanud Kallas pidas silmas kooli päästmiseks asutatud õpilaskodu, kus ei ole lapsi mitte ainult Läänemaalt, vaid ka mujalt. „Neist lastest saab kindlasti asja,” sõnas ta.

Kallas nentis, et viimasel ajal läheb kogu aur ühinemise peale, millel pole tema arvates pärast Ridala ja Haapsalu kõrvalejäämist mõtet.

„Kett läheb pikemaks, aga pudrukauss jääb ikka kaugeks,” ütles Kallas käimasoleva valdade ühinemise kohta.

Reformierakondlasi on volikogus kolm, kuid Kallas loodab leida kooli asjus mõttekaaslasi. „Mina arvan, et kooli on võimalik edasi pidada,” sõnas ta.

Palju mänguruumi Kallase sõnul ei ole, aga üks võimalus on eelarves kriitiliselt üle vaadata investeeringud, näiteks Rannaküla veevärk, millele ei ole leitud rahastust.

Teine võimalus on vähendada valitsemiskulu.

„Kui Risti saab hakkama viie inimesega (vallaametnikuga — toim), siis saame meie ka,” arutles Kallas.

Kui ühisvald siiski luuakse, oleks enne kooliastme kinnipanekut mõistlik kaaluda kooli pidamist uues omavalitsusüksuses.