Gert Virroja: Haapsalu põhikool on jäänud vaeslapse ossa

Haapsalu linnavolikogu liige tunneb muret Haapsalu põhikooli aruteludest kõrvale jäämise pärast. Küsimusi pole tõstatanud ka tulevase kooli nimi.

Sügisel ülelinnalisel haridusfoorumil oli diskussiooni teravik suunatud riigigümnaasiumi poole, mis on ka mõistetav. Praegu käib gümnaasiumis agar töö, et sügiseks oleksid asjad korras. Oli sümboolikakonkurss, õpetajad ja õppesuunad on valitud. Tegevus käib.

Haapsalu põhikool on aga algusest peale jäänud kuidagi kõrvale. Ma ei ole näinud, et keegi linnajuhtidest selle pärast väga oma südant valutaks. Kõlama on jäänud arvamus: „Küll loksub kõik paika.”

See hinnang on kujunenud osalt meedia, osalt linna haridusosakonna tegevuse(tu)se põhjal. Meedias on esiplaanil just gümnaasiumi temaatika.

Põhikool, nn progümnaasium on see kasvulava, see stardipakk, mis peaks andma järelkasvu sellelesamale uuele Läänemaa ühisgümnaasiumile. Kui me kasutame ära kogu energia ainult gümnaasiumi peale, kannatab tõsiselt põhihariduse kvaliteet ja selle kaudu õpilaste väljavaated õppida uues gümnaasiumis.

Kui ühisgümnaasiumi asjus on enam–vähem teada, mida õpetajaid ja õpilasi ees ootab, siis tulevase põhikooli asjus valitseb teadmatus. Üks tuntud kooliõpetaja on öelnud: „Gümnaasium võtab koore, põhikool peab leppima lõssiga.”

Minu meelest on juba selline suhtumine märk, et asjad põhikooliga ei ole korras. See, et koolid on lahutatud ja et ka koolide valitsejad on nüüd erinevad, ei tohiks koolide võimekust ja tugevaid külgi lõhkuda.

Haapsalu linnavolikogu veebruariistungi päevakorras on Haapsalu põhikooli põhimääruse kinnitamine. See on oma olemuselt stampdokument, selliseid on Eestis sadu.

Eelnõu on ka volikogu kultuurikomisjoni laual. Mind kui kultuurikomisjoni liiget pani imestama, et uue põhikooli nimeks on määratud Haapsalu Põhikool. Mitte et see poleks loogiline nimi – imestama pani, miks pole olnud mitte mingit arutelu nimevaliku üle. Kui praegu ei ole nimevalik võib–olla nii aktuaalne, siis miks ei ole kuskil sõnakestki poetatud, et see nimi on ajutine, et tulevikus on kavas teha nimekonkurss, nagu on omane demokraatlikule ühiskonnale.

Kardan väga, et kui volikogu võtab vastu selle põhimääruse, siis jääbki kooli nimeks konveierlik Haapsalu Põhikool ja tulevikus ei tule kellelgi pähe korraldada nime– või kuvandikonkurssi. Elu on näidanud, et juba paika loksunud ja pealtnäha tühiste asjadega nagu nimi ei viitsi tulevikus enam mitte keegi tegelda.

Ometi on nimi see, mis jääb aastaiks!

Kirjutasin sellest probleemist nii linnapea Urmas Suklesele, linna haridusjuhile Mari–Epp Tähele kui ka Haapsalu gümnaasiumi juhile Anne Mahonile. Anne Mahoni oli päri, et tulevikus võiks nimekonkursi teha. Mari–Epp Täht ei osanud aga vastata, miks asjad on läinud nii, nagu on. Seda on linna haridusjuhilt äärmiselt kahetsusväärne kuulda. Heidan talle ette sisulist tegevusetust uue põhikooli loomisel.

Kultuurikomisjoni liikmena kannan vastutust Haapsalu koolivõrgu tuleviku üle, mistõttu oli ka minu kriitika eesmärk juhtida tähelepanu gümnaasiumilt põhikoolile, mille kohta teame kahetsusväärselt vähe. Nimekonkursi ettepanekuga ei taha ma uuele koolile, õpilastele ega õpetajatele peale panna mingit sundi koos tähtaegadega. Jah, mulle ei meeldi nimi Haapsalu Põhikool, aga kui see nimi sobib enamikule Haapsalu inimestele, siis olgu nii. Seda me aga enne ei tea, kui pole rahva käest küsinud!

Igasuguse uue organisatsiooni loomisel või vana lammutamisel, liitmisel ja jagamisel, eriti kui tegemist on nii avaliku asutusega nagu kool, peab ilmtingimata küsima üldsuse arvamust, mitte et 4–5 inimest linnavalitsuses otsustavad asja ära ja nii jääb.
Kavatsen esitada otsuse eelnõu, mis annab linnavalitsusele ülesande korraldada mõistliku aja jooksul põhikooli nime/kuvandikonkurss. Kas sellest midagi välja tuleb, otsustab volikogu.

Gert Virroja,
Haapsalu linnavolikogu liige