Kaspar Ojasoo: Iga asi omal ajal ehk Keskenduda olulisemale

Vastus Aleksander Kaasiku arvamusloole “Iga asi omal ajal ehk Ühendustee nostalgiasse”.

Aleksander Kaasik kirjutas oma arvamusloos, et Haapsalu kiire rongiühenduse mõte tuleks maha matta ja selle asemel keskenduda maakonnasisese ühistranspordi arendamisele. Kuigi ma ei ole vastu maakonnasiseste transpordivõimaluste parandamisele, ei pea ma õigeks eelistada seda eesmärki paremaile ühendamisvõimalustele maakonna kui terviku jaoks. Veelgi enam ei mõista ma, miks kitsamale probleemile lahendust otsides materdatakse ideed, mis leevendab hoopis laiemat ja olulisemat probleemi.

Läänemaa on liiga väike, et hakkama saada isoleeritult, sõltumata ülejäänud Eestist ja muust maailmast. Kohalikku ettevõtlust ja töökohtade loomist takistav tegur ei ole niivõrd mitte töökäte puudus, kuivõrd terve piirkonna aeglased ühendumisvõimalused ja kohaliku turu väiksus. Kui meie maakond ei suuda piisavalt väärtust luua kaugemate piirkondade jaoks, ei ole võimalik uut väärtust luua — saab ainult olemasolevat vähest ümber jaotada. Lihtsam ja odavam liikumisvõimalus maakonna sees toob vähe kasu, kui maakond tervikuna kaotab elanikke, sissetulevat raha ja oma tähtsust muu maailma jaoks. Suutmata luua väärtust maakonnast kaugemale, ei olegi lootust ettevõtluse arenguks, töökohtade loomiseks ega palkade tõusuks siin kohapeal.

Arvestades vajadust luua väärtust suuremas plaanis, on ülekohtune hukka mõista ka Tallinnas tööl käimist. Oma olemuselt on see Läänemaa vaatevinklist oma töö kui teenuse eksport kaugemale — just nimelt väärtuse loomine teistele piirkondadele. See on võimalus tööjõuressursi efektiivsemaks jaotumiseks, andes võimaluse igale inimesele talle parimal võimalikul moel panustada kogu ühiskonna arengusse. Kui töötaja elab sealjuures Läänemaal, laekub siia tema maksutulu ja samuti jäävad siia selle inimese ja tema perekonna tehtavad elamiskulutused. See omakorda annab võimalusi ja loob stiimuli arendada ka kohalikku ettevõtlust, mis keskenduks ainult Läänemaale. Hr Kaasik heidab ette, et rongiliiklusest võidaks peamiselt ainult Haapsalu. Esmase efekti asjus loomulikult nõustun sellega, kuid kui meil ei ole tugevat maakonnakeskust, ei ole loota arengut ka selle ümbruses asuvail valdadel. Kui maakonnakeskus ise küllalt ei arene, milleks sinna siis üldse transpordivõimalused?

Kas raudtee on just see õige lahendus, oleneb peamiselt ühenduse kiirusest. Võimalus pääseda tunniga Tallinna kesklinna on juba piisavalt atraktiivne lähedus, et kas jääda või siis tulla Läänemaale elama. See aitaks pidurdada elanike vähenemist maakonnas. Samuti arendaks kiire ühendus nii sise– kui ka välisturismi ja kaubavedusid. Kõik see kokku looks soodsa pinnase maakonna kui terviku arenguks, mis on alles eeldus selleks, et elu hästi korraldada kohapeal.

Leian, et ei ole õige raudtee taastamist maha teha selleks, et propageerida kohaliku transpordi arendamist. Maakonnasisene liiklus on oluline, aga et sel üldse oleks mõtet, tuleb hoolitseda, et maakond tervikuna oleks hästi ühendatud.

Kaspar Ojasoo
Haapsalu