Nelja valla ühinemisleping läheb rahva kätte arutada

09.03.2013

Nelja omavalitsuse vallasekretärid: Kristi Sadulsepp, Anneli Nõupuu, Heli Randes ja Elviira Uusorg hoiavad silma peal, et kõik käiks seaduse järgi. Foto: Arvo Tarmula

* Ühinemislepingut on aega arutada kolm nädalat, siis saab rahvaküsitlusel selle kohta öelda kas „ei” või „jaa”

Nelja omavalitsuse volikogud kiitsid neljapäeval Taeblas heaks ühinemislepingu projekti ja saatsid selle avalikkusele kolmeks nädalaks tutvuda.

Suuri kõhklusi volikogudes välja ei paistnud, hääletamisel oldi üksmeelsed, vastu– ja erapooletuid ei olnud.

„Ei ole liitjaid ega liidetavaid, kõik on võrdsed,” toonitas ühinemise juhtkomisjoni esimees Aldo Tamm lepingu väljatöötamise põhiprintsiipi.

Risti volikogu esimees Andres Liiv selgitas, et kõik toetused ühtlustatakse, kuid mitte korraga, sest kõike kohe ei jõua.

Näiteks saab ühtlustada matuse–, ranitsa– jt toetused juba 1. jaanuarist 2014. Lasteaiaõpetajate palgad tahetakse ühtlustada tuleva aasta 1. juuliks. Kõik toetused ühtlustatakse hiljemalt 2015. aastaks.

Uues vallas peaks tööle võetama ka lastekaitsetöötaja.

Risti oli rahul, et investeeringute kavas on multifunktsionaalne külakeskus ja suuresti eurorahaga tehtav ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekt.

Ühinejad on otsustanud, et iga ühinejavald saab riigi makstavast ühinemistoetusest investeeringuiks 30 eurot elaniku kohta. Kokku saab ühendvald toetust 600 000 eurot.

Risti vallavanem Rein Kruusmaa oli pisut mures rahvahääletuse pärast. Ta kartis, et hääletama tulevad need, kes on kirglikult ühinemise vastu. Pooldajad või ükskõiksed ei tule ja nii võib küsitlus tulla vildakas.

Rahvahääletuse võimaliku tulemuse üle arutleti ka Oru volikogus, samuti ühendvalla nime üle.

Praegu on vallad seisukohal, et uus nimi on Põhja–Läänemaa, kuigi kaalutud on Nigulat, Lääne–Nigulat, Rotaliat jm.

Põhja–Läänemaa kasuks räägib, et nimi on rahvale keelepäraseks muutunud, põhjendas Oru volikogu esimees Andres Kampmann. Ka ei välista Põhja–Läänemaa nimi hilisemaid uusi tulijaid, kui praegusele liitumislainele peaks mõne aja pärast järgnema teine.

Volikogudes arutleti, missugune peaks olema tulevase ühendvalla struktuur. Ühinemislepingu järgi on volikogus 19 liiget, vallavalitsuses 9 liiget. Igast ühinevast vallast oleks vallavalitsuses vähemalt üks inimene, selgitas Taebla vallavanem Ülle Erman.

Uue valla juriidiliseks aadressiks jääb Taebla. Osa ametnikke hakkab tööle Orule, Nõvale ja Ristile jäävais teeninduspunktides.

Ühinemisleping läheb nüüd kolmeks nädalaks avalikkuse ette. „Naistepäevast naljapäevani,” sõnas Oru vallavanem Arno Kelnik naljaga pooleks.

Lepinguga saab tutvuda, nii nagu on saanud tutvuda siiani iga omavalitsuse avalikustamist nõudvate dokumentidega, kuid ühinemisleping saadetakse inimestele ka koju.

Igas vallas tuleb avalikustamise ajal rahvakoosolek, kus lepingut tutvustatakse.

Lepingu ja lisade kohta saavad kõik avaldada arvamust, teha ettepanekuid ja esitada vastuväiteid. Selleks on aega kolm nädalat, kell kukub 5. aprillil keskpäeval.

Juhtkomisjon ja volikogud vaatavad ettepanekud läbi ja seejärel kujuneb lepingu lõplik tekst, mille peavad volikogud kinnitama 11.–15. aprilli vahemikus. Siis jõuab ühinemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokku panna ja 20. aprillil maavanemale üle anda.

Nõnda jõuab ühendvalla volikogu valida kohalikel valimistel sel sügisel.

Ühinemise rahvaküsitlus on 5.–7. aprillil kl 9–17. Hääletada saab vallamajades, Taebla vallas ka Paliveres. Hääletada saab 31. märtsi seisuga vallas elav vähemalt 18aastane inimene. Hääletussedelile saab ühinemise kohta öelda kas „ei” või „jaa”.

Eksperdina kaasatud Saue abivallavanem, filosoofiadoktor Mikk Lõhmus tunnistas Taeblas, et ühinejad on teinud head tööd ja on ajagraafikust isegi paar päeva ees. Kuu aega tagasi Orul esimesel ühinemiskoosolekul oli ta üsna kahtlev, kas jõutakse ettevalmistused teha 19. aprilliks.