Urmas Sukles: Leinamajast emotsioonideta

Eesti seaduste järgi ei ole omavalitsuste ehk ka Haapsalu linna ülesanne pakkuda tavanditeenust. Enamikus Eesti omavalitsustes saadavad ära ja matavad lahkunuid eraettevõtjad oma pinnal.

Nii toimub ärasaatmine ka Liivi Koemetsa arvamusloos näitena toodud Rakveres, kus eraettevõtja ehitas oma rahaga uue tavandimaja. Rakvere linna osalus selles projektis oli null eurot.

Haapsalut juhtiv Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon teeb poliitikat, mille saab kokku võtta lihtsalt:

“Likvideerime Haapsalu kitsaskohad ning arendame linna olenemata sellest, kas see on seadusega pandud linna kohustuseks.”

Sama on valimislubadustega. Lubasime mitte lubamise pärast – meie lubadustel on taga tegutsemisvajadus ja tegutsemine.

Üks Haapsalu kitsaskohti on SA-le Läänemaa haigla kuuluv nn surnukuur, kus asuvad haigla tegevuseks hädavajalikud külmikud. Inimeste maine teekond saab lõpu ka väljaspool haiglat ning külmikud on vajalikud ca 200-le lahkunule aastas (ca 50% lahkunuid ei ole haiglast). Praeguse surnukuuri seisund on selline, et igal juhul peaks haigla seal remonti tegema. Praegu on haigla linna toel valmis seda hoonet rekonstrueerima.

Mis puutub logistikasse, siis ma ei ole nõus Liivi Koemetsa väitega, et praegune asukoht on ebasobiv. Hoone asub keset linna, mis võimaldab inimestel vähese vaevaga osaleda ärasaatmisel ning ka leinajail on lihtsam ja odavam matuseteenistust korraldada. Ka praegu on Haapsalus mitmeid muid kohti, kus ärasaatmist korraldada. Linna poolt võimaldame kultuurikeskuse saali kasutamist, siiski toimub enamik ärasaatmisi just sellest amortiseerunud leinamajast, sest nii on leinajaile mugavam ja odavam.

Oleme oma valimislubaduste täitmisse suhtunud täie tõsidusega ning ka leinamaja rekonstrueerimise projekti tellimisele eelnes põhjalik arutelu, et kuhu ja mille eest.

Arutusel olid peale Metsakalmistu krundi – kus on tegelikult leinamajale koht juba planeeritud – mitmed variandid nii linnas kui ka Uuemõisas. Lõpuks jõudsime otsusele, et praegu on parim variant olemasoleva leinamaja rekonstrueerimine.

Metsakalmistule leinamaja ehitamine võib olla perspektiivis, aga nagu juba eelpool mainitud, ei ole see omavalitsuse põhiülesanne. Leinamaja ehitus Metsakalmistule läheb ka oluliselt kallimaks, sest lisaks majale on vaja rajada parkimisplatsid, tehnovõrk jne, kusjuures külmikud jäävad ikkagi haigla juurde. Ka Rakvere leinamaja on ilma külmikuteta, sest külmikud on Rakvereski haigla juures. Mis mugavusse puutub – Metsakalmistu juures asuvasse leinamajja minek eeldab transporti nii leinajatele kui ka kadunukesele.

Sellegipoolest – kui eraettevõtjaist matusekorraldajad peavad vajalikuks ja leiavad raha (nagu Rakveres), et ehitada Haapsallu uus leinamaja, tuleb linn kindlasti võimaluste piires appi.

Demagoogia valdkonda kuulub leinamaja sidumine De la Gardie lossi inimestega. Olen töötanud selle lossis kümme aastat ning ka kõige teravama nägemise korral ei kujuta ma ette, kuidas saab selle maja elanik oma aknast näha leinamaja juures toimuvat! Ka vaate haigla uuema korpuse akendest katavad puud kinni.

Autor vassib ka haiglapoolse investeeringu summaga. Arvestame, et leinamaja projekt maksab natuke üle 100 000 euro. Ülejäänud investeering on perearstikeskuse rajamine opibloki alustesse praegu tühjalt seisvaisse ruumidesse. Selline keskus on kasuks nii patsientidele, perearstidele kui ka haiglale. Kindlasti tegeleme remondi käigus ümbruse korrastamisega ning leinategevusele võimaliku privaatsuse tagamisega.

Lõpetuseks kummutan ühe valeväite. Haapsalu linn ei ole end lõhki laenanud. Haapsalu linnal ei ole probleeme laenude teenindamisega ning meil on ka võimalik vajadusel päris suur summa juurde laenata. See, et SA Läänemaa haigla remondib temale kuuluva hoone, on loomulik, sest omanik peab oma vara eest hoolt kandma.


Urmas Sukles,
Haapsalu linnapea