Haapsalu liiklus on autode poole kaldu

Haapsalu vanalinna liikluskorraldus on autoliikluse poole kaldu ja linnas on nõuetekohaseid ülekäiguradu vähe, selgub Haapsalu kolledži tehtud uuringust.

Haapsalu ja Ridala kergliikluse uuringust on liiklustudengeil valminud vahekokkuvõte, kus on analüüsitud inimvigastustega liiklusõnnetusi, välja selgitatud ja kaardistatud ohupaigad. Uuringu teises etapis teevad tudengid ettepanekuid kergliikluse parandamiseks.

Haapsalu kolledži liikluskorralduse lektori Margus Nigoli sõnul jääb mitme uuringus esile toodud probleemi lahendamine raha taha — omavalitsuste võimalused on piiratud. „Kõige tähtsam on aga, et kui uusi asju hakatakse tegema, siis arvestataks uuringu tulemusi ega raisataks raha valede asjade peale,” ütles Nigol.

Uuringust selgub, et suurim oht varitseb jalakäijaid reguleerimata ristmikel ja ülekäiguradadel. Kõige rohkem juhtub inimvigastustega õnnetusi aprillis ja oktoobris, mis kummutab arvamuse, et suurimaid probleeme põhjustavad suvisel kõrghooajal Haapsallu saabuvad turistid.

Tudengid kaardistasid Haapsalu ja Uuemõisa ülekäigurajad, millest on nõuetekohaseid vaid mõni. Ülekäiguradade suurim probleem on kehv või puuduv kohtvalgustus — valgustatud on küll ülekäigurada, kuid mitte teeületust ootav inimene. Teine häda kipub olema, et ülekäigurada on liiga pikk ja kahe sõidurea vahel puudub jalakäijale ohutusala.

Vanalinna liikluskorralduse asjus jõudsid tudengid järeldusele, et sealne liiklus arvestab liialt autodega, kuigi sõiduteel on vanalinnas pigem juurdepääsufunktsioon.

Kitsad kõnniteed, kus mitmel pool takistavad liikumist keset teed olevad elektripostid või eenduvad trepid, võivad ebasobivate asjaolude kokkulangemisel põhjustada liiklusõnnetusi. Uuringu koostajad leiavad, et vanalinnas tuleks liikluse korraldamisel silmas pidada eelkõige kergliiklust.

Uuringu tarbeks tehti mitu küsitlust. Puuetega inimesed nimetasid Haapsalu liikluse peaprobleemideks kõnniteede seisu: sooviti, et kõnniteede äärekivid kohandataks puudega inimeste tarbeks; kõnniteede ja trepiastmete ääred tähistataks kollasega, et need asfaldist paremini eristuks. Sooviti ka, et linnas oleks rohkem häälega valgusfoore, mis aitaks tänava ületamisel nägemispuudega inimesi.

Haapsallased nimetasid küsitluses probleemidena auklikke teid, Tallinna mnt — Tamme ja Tallinna mnt — Niine ristmikku; valgusfooride vähesust, puuduvat teekattemärgistust ja seda, et öösiti on linn pime.

Kergliiklejate ohutuse tagamiseks on võimalik kas kergliiklejad autodest eraldada või liiklust rahustada. Uuringus leiti, et Haapsalus saab kasutada mõlemat meetodit, kuid suuremat tähelepanu tuleks pöörata liikluse rahustamisele.