Juhtkiri: Vabadus valida

Nädala alguses kirjutas Postimees, et Eestis on väikelinnu, mis ei suuda tõmbekeskusena toimida — Jõgeva, Põlva, Valga ja Haapsalu. Samas artiklis kirjutati, et regionaalminister Siim Kiisler tõi negatiivse näite just Haapsalu kohta.

Lääne Eluga rääkides täpsustas minister, et ei soovinud Haapsalu linnale mitte süüd veeretada, vaid nentida, et Läänemaa peab märkama ohtu ja tõsiselt tegelema Haapsalu tugevdamise või uue tõmbekeskuse maakonda loomisega, sest muidu pendeldajad väsivad ja kolivadki ära. Uuringu koostaja Rein Ahase sõnul aga ei tähenda uuringu tulemused, et Haapsalu oleks kuidagi negatiivne näide või teistest halvem, sest Tallinna lähedusel on omad plussid — Läänemaa inimestel on käeulatuses kaks tõmbekeskust, seega valida, kus oma asju ajada.

Kas pendelrände uuringu tulemused on siis Läänemaale hea või halb uudis? Oleneb sellest, kas me räägime inimese või ühiskonna tasandil. Kui tahame, et igal läänlasel oleks võimalikult palju valikuvabadusi — ettevõtteid, kus töötada, juuksurisalonge, kus soengut teha või teatrietendusi, mida vaadata —, on Tallinna lähedus tõesti võit.

Kui me tahame, et Eesti ei jaguneks Tallinnaks ja perifeeriaks, et Läänemaa säiliks igapäevaeluks, mitte ainult suvitamiseks sobiva keskkonnana, tuleb aga tõsiselt mõelda, kuidas jõuaksid Haapsalu päikesekiired tõmbekeskuste kaardil tervele Läänemaale. Esimene asi, mida saame teha, on valida Haapsalu. Eelistades töökohta, juuksurisalongi või teatrikülastust oma maakonnakeskuses, kui vähegi võimalus on.