Merle Mäesalu: Haapsalu raudtee taastamine on osa Eesti arengust

Eesti transpordi arengukava 2014–2020 praegune versioon seab eesmärgiks kahekordistada rongireisijate hulk, aga uute liinide avamist mitte.

Pisut rohkem kui aasta on möödas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise komisjoni moodustamisest Lääne maavanema juurde. Mitmed ettepanekud otsustajaile, eelkõige majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumile, on saanud leiget vastukaja. Selles valguses annab mõtte– ja tegutsemisainet ministeeriumi koostatud riiklik transpordi arengukava eelnõu, mis saadeti laiale ringile ettepanekute tegemiseks nädalapäevad tagasi.

Kogu riiki puudutav „Transpordi arengukava 2014–2020” käsitleb muuhulgas raudteeliiklust. Haapsalu raudtee kontekstis on arengukavas kõige tähelepanuväärsem raudteeliiklusele püstitatud eesmärk.

Kava koostajad näevad ette kogu Eesti reisirongi reisijate arvu kahekordset kasvu aastaks 2020. Kui 2012. aastal oli rongireisijaid 4 416 000, siis 2020. aastaks peab reisijaid olema
8 832 000. Selle juures on huvitav, kuidas seda soovitakse saavutada. Nimelt on eelnõus kirjas, et uute liinide avamist kaalutakse alles siis, kui on saavutatud eesmärk — kahekordne reisijate arvu kasv. See on üllatav.

Eesmärgi saavutamise nimel on juba ette nähtud kogu raudtee taristu uuendamine: uued trassid, veermikud, kuid mitte uute liinide avamine/taastamine. Kui rongiliiklusele seatud eesmärk on nii ambitsioonikas, kas ei peaks kasutama kõiki võimalusi, muuhulgas ka avama/taastama uusi liine?

Eestis pole teist piirkonda, kes sooviks rongiliikluse võimalust nii rahva kui ka ametlikul tasandil. Seda enam, et tegu pole nullist alustatava, vaid rongiliiklust taastava projektiga. Pikendatud või taastatud raudtee lisaks arengukava eesmärgi saavutamiseks reaalsed reisijad Lääne– ja Hiiumaalt, mitte ainult lootuse, et inimesed eelistavad pärast uuendusi rongiliikluses rongi bussile.

Seega on raudtee pikendamisel/taastamisel Riisipere–Haapsalu–Rohuküla lõigul oma osa selle eesmärgi saavutamisel. Parandatud rongiliiklus annab selleks ka kindluse. See paneb reisija eelistama rongisõitu bussile. Oluline on ka lõpp–punkti küsimus. Praegu on selleks Riisipere, kuid pärast on selleks maakonnakeskus ja saared.

Õnneks on tegemist arengukava tööversiooniga, millele saab teha muudatusettepanekuid. Aasta jooksul tehtud raudteekomisjoni ettepanekutele lisandub kindlasti uusi.

Raudtee ehitamine ei ole lühiajaline projekt, vaid pikk arendus. Maavalitsus jätkab koos omavalitsuste ja asutustega tööd enda algatatud teemaplaneeringuga „Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine”. Selle eesmärk on luua eeldused Lääne maakonna arenguks kiire ja keskkonnasäästliku rongiliikluse kaudu, mis annab elanikele moodsa liikumisvõimaluse. Ka määrab planeering tehnilised tingimused. Sealhulgas oleks taastatud raudtee üherajaline elektriraudtee, millel on planeeritud piirkiirus 120 km/t (arvestatud on kiiruse suurendamisega 140–160 km/t).

Tänavu on maavalitsusel plaanis teha liiklusuuring. See selgitaks muuhulgas välja liikluskoormused ülesõidukohtadel ning vajalikud ülesõitude ja –käikude asukohad.

Seega on omavalitsuste ja kodanike arutelu raudtee üle endiselt vajalik, et Läänemaa ei jääks tulevikus sotsiaalselt ja majanduslikult kõrvale Eestist ega — suurelt mõeldes — kogu Euroopast.


Merle Mäesalu,
Lääne maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja,
raudteekomisjoni koordinaator