Täiendatud! Osa lagedale jäänud sarvikpüttidest jätsid pesad

Väikese viigi äärse rooniitmise tõttu sattusid ohtu kaldaäärses roostikus pesitsenud kaitsealused sarvikpütid, kellest osa on nüüdseks oma pesad hüljanud.

Keskkonnainspektsioon registreeris juhtumi täna hommikul ja seda uurima asunud Meelis Kaustel ütles, et kuna Väikse viigi äärne ei ole sarvikpüttide registreeritud elupaik, siis ei saa niitmist pidada tahtlikuks häirimiseks ja tõenäoliselt ei kvalifitseeru juhtum seaduse järgi väärteoks.

Looduskaitseseadus sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Pesitsemisaja perioodi seaduses aga täpselt fikseeritud ei ole, kuid mitmetes määrustes on välja toodud 15. juuli, mis märgib niitmisaja algust kaitsealadel asuvatel pool-looduslikel kooslustel (luhad, rannaniidud, puisniidud). Samas ei kuulu Väike viik nende hulka ja seega ei kehti seal niitmistärmin.

Linnavalitsuse linnakeskkonna osakonna haljastuse ja heakorra peaspetsialist Triin Tarv sõnas, et linnavalitsuses ei teadnud keegi sarvikpüttide roostikus elutsemisest. “Kuus aastat järjest oleme sel ajal niitnud ja ei tulnud nüüd selle peale, et midagi võiks teisiti olla,” ütles ta ja lisas, et viigiäärset on vaja kinnikasvamise ärahoidmiseks niita just praegu.

Ornitoloog Marko Valker ütles, et juhtum on kahetsusväärne, kuid põhiline oleks tagajärgedest õppust võtta, et järgmisel aastal sama ei korduks. “Sarvikpütid pesitsevad kalda lähedal, sest Väikses viigis ei ole rohkem pesitsemisvõimalusi. Viigi keskel asuval laiul pesitsevad teised linnud ja sinna kõik ei mahu,” selgitas Valker ja lisas, et sarvikpütid pesitsevad viigi ääres igal aastal ning sel aastal oli neid 5–6 paari.

Ornitoloogi sõnul on sarvikpütid väga julged linnud, kes pakuvad linnuhuvilistele häid pildistamisvõimalusi, kuid ümber pesa kasvav pilliroog on nende ohutuse jaoks siiski äärmiselt oluline. Valker rääkis, et lindude pesitsusaeg võib varieeruda ja eriti just veelindudel. Lisaks on osadel kaks kurna ning nende vaheline aeg võib olla päris pikk. “Kui kevadine pesitsemine hästi ei õnnestu, siis proovitakse hiljem uuesti,” selgitas ta. Sarvikpütt on II kaitsekategooria linnuliik, kes pesitseb taimestikurikastel veekogudel. Viimase arvukushinnangu põhjal pesitseb teda Eestis 200–400 paari.

Tarv oli täna Valkeriga ka juba nõu pidanud ja arvas, et edaspidi küsib linnavalitsus enne niitmist ornitoloogide käest nõu. “Saame teavitada ka niitjaid, et nad lõikaks roogu nii, et pesitsuspaigad kaitstuks jääksid,” lausus Tarv.