Aivar Kroon: Haapsalu — kellel on siin hea elada?

Haapsalu Rotary klubi endine president Aivar Kroon kirjutab, et noori ei olegi tarvis Läänemaale tagasi meelitada, sest neil ei ole siin midagi teha ega seega linnale midagi pakkuda. Praeguses seisus Haapsalu sobib hoopis keskealiste ettevõtjate linnaks.

Paari hiljutise sündmuse ajendina on tekkinud üks vandenõuteooria, mida hea meelega jagaks. Mõni aeg tagasi toimus Haapsalus üsna huvitav seminar — väikelinna arenguseminar. Mul oli au esineda seal ettekandega Haapsalu Rotary klubist ja rotariaanide seotusest ärivaldkonnaga. Pärast ettekannet esitas moderaator väga intrigeeriva küsimuse: mida on Rotary klubi teinud, et noored ei lahkuks Läänemaalt?

Pidin tõdema, et oleme tegutsenud pigem vastupidises suunas, saates õpilasi aastaks vahetusõpilasena maailma eri paikadesse. Mõned lapsevanemad peavadki nüüd oma järeltulijatel mitme maa ja mere taga külas käima, sest kauge elu osutus nii ahvatlevaks ja huvitavaks. Ka klubi selleaastane algatus anda matemaatikas parimale gümnaasiumilõpetajale stipendium on mõeldud andekale õpilasele edasiõppimiseks. Ühesõnaga jäin vastamisel hätta.

Küsisime sama küsimuse saalis olnud noortelt. Enamik noori arvas, et nad ei seo lähitulevikus oma elu Haapsaluga. Üks vastus oli selline: kui kool lõpetatud ja elus midagi saavutatud, võib ju siia tagasi tulla, nii umbes 40aastaselt. Tundub väga valus vastus. Ka stipendiumikandidaadid andsid vestlustes peaaegu kõik — kas otse või läbi lillede — mõista, et nad ei seo oma tulevikku Haapsaluga ning pärast kooli lõpetamist siia tagasi tulek oleks pigem suur juhus.

Kui aga mõtlen tagasi oma koolilõpuajale, siis tegin ju ise täpselt samamoodi. Pärast ülikooli elasin kuni 40. eluaastani pealinnas (tõsi, sidemed Haapsaluga jäid, siin kandis sai nii mõndagi ette võetud). Alles nüüd võin oma kodulinnaks taas pidada Haapsalut.

Kui mõelda praegusele tööjõuturule Haapsalus, on teatud palgatasemeni töötajate puudus, teatud tasemest aga on ennast väga raske rakendada. Julgen öelda välja mõtte, mis saab kindlasti tugeva vastuseisu: praegustes oludes on linnale hoopis kasulikum, kui inimene saabub siia keskealise ja elus edasijõudnuna, mitte 22–23aastaselt pärast ülikooli lõpetamist.

Praegu on värskel spetsialistil ennast Haapsalus peaaegu võimatu rakendada, sest oma ettevõtmise loomine on raske ja ettevõtetes peaaegu puudub vajadus noorte spetsialistide järele. Tõsi, oma ettevõtte alustamiseks on mitmeid meetmeid, aga ükskõik kuidas arvutada, oma on äri märksa lihtsam alustada pealinnas.

Linn ei saa ega tohigi arendada ettevõtlust. Õnneks ta siiski teeb seda, kahjuks valdavalt ainult ühes valdkonnas — turismis — ja kahjuks väga ühekülgselt ning ebaprofessionaalselt. Mul pole midagi turismi edendamise vastu, aga praegu toimub see raha raiskaval meetodil ja jättes muud majandusharud vaeslapse ossa.

Ükskõik mis valdkond, ettevõtjale on vaja eelkõige kindlust, et mingi protsess, tugi või soodustus kehtib kindla ajani. Ka turismi arendades ei anna mingit tulemust ühekordne lõbureis Peterburi või tänavate ajutine sulgemine. Vaja on sellist süsteemi, nagu kasutavad näiteks kaubanduskeskused: kuidas klient poodi või linna meelitada ja missugune rägastik välja mõelda, et ta poodi või linna võimalikult palju raha jätaks.

Turism pole kindlasti Haapsalu peamine majandusvaldkond (kogutoodang vaid veidi üle viie protsendi). Kindlasti on olulisemad elualad meditsiin (see on vahest ka ainuke ala, kus noor spetsialist endale Haapsalus kohe töö leiaks), puidutööstus, elektroonika, kalandus. Juba ühe Haapsalu kalandusettevõtte kogutoodang on suurem kui kõigil turismiettevõtjatel kokku. Need majandusalad ei vääri aga sellist tähelepanu kui turism, sest linnapeal ei ole ju osalust kalatööstuses.

Ühesõnaga oleks Haapsalule praeguses seisus tõesti parem, kui noor inimene ei pöördukski tagasi enne, kui tal endal midagi linnale anda on. Hakka teda muidu veel ülal pidama. Samal arenguseminaril tegi ka Koit Uus ühe väga julge ja kahjuks tõese avalduse: Haapsalule ja kogu Eestile on dopinguks Soome. Kuhu mujale noortel ikka tööle minna on. Kahjuks peab nentima, et nii ongi, kuid igal dopingul on ka kaks kõrvalmõju — ta on üldjuhul ebaseaduslik ja ta mõju on lühiajaline.

Mis siis võiks Haapsalu moto olla? Kas on õige lause, mida saab lugeda linna sissesõidul — laste– ja noortesõbralik linn; või oleks õiglasem — keskealiste paradiis. Kõlab igal juhul paremini, kui kunagi linnapea öeldud hüüdlause — parim koht oma elupäevade lõpetamiseks.

Praeguse vabariigi aegsetel koolilõpetajatel hakkab peagi 20 aastat kooli lõpetamisest täis saama ja paljud neist ongi ettevõtluses tugevalt kanda kindlustanud. Õige aeg tulla Haapsalusse — elu nautima ja linnakassat täitma.


Aivar Kroon,
Haapsalu linnakodanik