Maavanem kandideerib Lääne–Nigula valimistel häältepüüdjana

* Nõue, et kohalikel valimistel osalemiseks peab kandidaat olema omavalitsuse registreeritud elanik, paneb poliitikuid end sisse kirjutama kohtadesse, kus nad tegelikult ei ela.

Lääne maavanem Innar Mäesalu kirjutas ennast hiljaaegu formaalselt sisse Taeblasse, et kandideerida Lääne–Nigulas Reformierakonna nimekirjas häältepüüdjana.

2011. aasta detsembris Võrumaalt siia maavanemaks tulnud Mäesalu jõudis Haapsalu elanike registris olla napilt kaheksa kuud. Haapsallane sai temast 2012. aasta lõpus, kui linn korraldas asjaomase kampaania.

Juuli lõpust on Mäesalu registri järgi Nigula küla elanik, elab ta aga endiselt Haapsalus.

Enda sõnul on Mäesalu Nigulas formaalselt sisse kirjutatud tuttavate korterisse, kes andsid selleks nõusoleku.

Kuigi Mäesalu on andnud jah–sõna Reformierakonna Lääne–Nigula nimekirjas kandideerida, ei kavatse ta enda sõnul ühendvalla volikokku minna. Ka ei taha ta saada Lääne–Nigula vallavanemaks.

„Maavanema kohast ma ei loobu,” kinnitas Mäesalu.

Maavanem selgitas, et erakonna pikaajalise liikmena ta lihtsalt toetab parteid ühendvalla volikogu valimistel. Tema sõnul on kandideerimine „parim viis liitumisele nõu ja jõuga kaasa aidata, mitte kõrvalt näpuga näidata”.

Küsimusele, miks ta ei kandideeri näiteks erakonna Haapsalu nimekirjas, vastas Mäesalu, et Haapsalus läheb parteil nagunii hästi.

Reformierakonna Läänemaa piirkonna arendusjuhi Tõnu Parbuse sõnul võib partei valimisnimekirjas olla „teisigi positiivseid üllatusi”.

Kuigi maavanem volikokku minna ei kavatse, ei pea Parbus Mäesalut vaid häältepüüdjaks.

„Kolme valla ühinemise juures olnud maavanema kandideerimine on pigem märgilise tähendusega,” sõnas Parbus.

Reformierakond on lubanud Lääne–Nigulas välja panna 25–liikmelise nimekirja. Kokku on partei Risti, Oru ja Taebla piirkonnas üle 40 liikme.

Valimised jätsid Noarootsi esimeheta

Juba teist kuud on esimeheta Noarootsi vallavolikogu, sest selle endine esimees Rein Vatku plaanib kandideerida Haapsalu volikokku ja kirjutas end seega juuni lõpust Haapsalu linna elanikuks.

Kaks vahetust Noarootsi vallavolikogus olnud Vatku ütles, et kolmandat korda ei soovinud ta seda teha, sest jäi valdade ühinemise pooldajana volikogus vähemusse: volimehed hääletasid Noarootsi liitumise ühendvallaga maha.

„Ei taha kogu aeg peaga vastu seina joosta,” sõnas Vatku.

Vatku ütles, et tema lapsed käivad Haapsalus koolis, samuti seovad teda Haapsaluga ärid. Nüüd tahab tasõna sekka öelda ka linnaelu korraldamisel. Kellega kandideerida, ei ole erakonnatu Vatku otsustanud.

Noarootsi vallavolikogu ohjab esialgu senine aseesimees Vladimir Belovas. Augustis valivad volimehed kaheks kuuks uue juhi. Belovas ei välistanud, et selleks saab tema ise.

Vatku asemele läheb vallavolikokku asendusliige Aime Pärnaste.

Formaalselt on elukohta vahetatud varemgi

Juunist on Taebla valla elanike registris taas valdade liitumise pooldaja Kalle Saar, kes astus Nõva vallavolikogu esimehe kohalt tagasi, kui volimehed otsustasid, et Nõva jätkab eraldi vallana.

Saar kandideerib Lääne–Nigulas Keskerakonna nimekirjas, kuid mitte sellepärast ei registreerinud ta end ümber. „Tulin koju tagasi, sest Nõval polnud mõtet jätkata,” sõnas ka tegelikult Taeblas elav Saar.

Küll aga tunnistas ta, et valimiste pärast kirjutas ta end formaalselt sisse Nõvale, kus ta „pole ühtegi ööd maganud”.

Ka Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ei salanud, et temast sai 2004. aastal registri järgi haapsallane kohalike valimiste pärast.

Endine põlistallinlane lisas siiski, et Keskerakonna Järva, Rapla ja Lääne piirkonna tollase arendusjuhina lummas teda just Haapsalu, nii et ta lihtsalt ei saanud teisiti, kui pidi end selle linnaga siduma.

Minister kaotaks sissekirjutuse nõude

Hiljaaegu kutsus regionaalminister üles „ajale jalgu jäänud seadust” muutma, et poliitikud ei peaks end kohalike valimiste eel sisse kirjutama kohtadesse, kus nad tegelikult ei ela.

Seaduse järgi saab volikokku kandideerida vaid isik, kelle registreeritud elukoht on hiljemalt valimisaasta 1. augustiks selles omavalitsuses.

Kiisler leiab, et sissekirjutuse nõue „devalveerib seadust” ja tuleks kaotada, et ei peaks „susserdama ja võltsima”.

Läänemaa pikaajalised omavalitsusjuhid peavad nõuet siiski oluliseks, sest see tekitab paigaga mingigi seose.

„Vaid püsielanikul on huvi kohalikku elu edendada,” sõnas Lihula volikogu esimees Tiina Lobja. Lobja on mitmendat põlve Lihula elanik ja olnud volikogus 17 aastat.

Kullamaa volikogu esimehe Einar Pärnpuu sõnul on sissekirjutuse nõude kaotamine kasulik vaid erakondadele, kelle saadikud hakkaksid valdades kandideerima. Pärnpuu on kohapeal elanud 28 ja valda juhtinud 18 aastat.

Sissekirjutuse nõuet pooldasid ka Hanila vallavolikogu esimees Mardo Leiumaa, Nõva vallavolikogu esimees Peeter Kallas ja Taebla vallavolikogu esimees Jaanus Mägi.

„Aga kui uus inimene tõesti pühendub, siis pole see paha,” arutles Jaanus Mägi.