Merle Mäesalu: Olemise linnast elamise linnaks

Praegune linnavõim on arendanud Haapsalut liialt turistikeskseks mõnusa äraolemise linnaks. Nõnda aga linnaelanikke juurde ei too, hoiatab IRLi linnapeakandidaat Merle Mäesalu.

Praeguse linnapea Urmas Suklese tegemised, õigem oleks öelda tegematajätmised, on teinud Haapsalust (ära)olemise linna. Kõigile meeldib olla — tunda rõõmu ilusast ilmast, kulgeda ning nautida head, mida elu pakub, näiteks puhkusel. Enamik ajast on elu aga argipäev.

Olemise Haapsalu on ilus: kulged muretult mööda tänavaid, naudid kohvikuid, väärt kontserte, proovid tabada sajandivanust kuurordihõngu. Kuid kui paljud linnakodanikud sellest osa saavad või võtavad? Kas linnakodanik, kel puudub majanduslik kindlustunne, suudabki seda nautida, nagu seda võib endale lubada linnapea Urmas Sukles, kes Fra Mare omanikuna sai osa 1,3 miljoni eurosest dividenditulust? Ei pea olema majandusteadlane nägemaks, et seda tulu kasvatab linna liiga ühekülgne arengusuund.

Eesti ja Haapsalu suvi on üürike ja olemise rõõm sõltub ilmast. Kuid head ilma ei saa tagada linnavõim ega linnapea isiklikult. Seega ei saa turism olla ainus Haapsalu ettevõtluse pidepunkt. Kolmekuuline turismisuvi ei anna linnakodanikele majanduslikku kindlust. Saab ainult nõustuda Aivar Krooni arvamusega, kes kirjutab, et tal „pole midagi turismi edendamise vastu, aga hetkel toimub see raha raiskaval meetodil, jättes muud majandusharud vaeslapse ossa.” (Lääne Elu Online, 5. aug 2013)

On kurb, et majanduslikult kindlustatud ning igavusest linnapeaks kandideerinud (Lääne Elu Online, 2. jaan 2012) Urmas Sukles on (ära)olemise laiendanud nelja aastaga kogu linnale. Tulemus on, et puudub nägemus terviklikust, linnakodanikule mõeldud elamise Haapsalust.

Seni, kuni linnapea muretseb turistide arvu suurendamise pärast suvekuudel ja teeb üksikuid, juhuslikke kampaaniaid linnakodaniku „heaks”, seni on ja jääb Haapsalu suurimaks probleemiks elanike vähenemine.

Selles valguses mõjub eriti groteskselt linnavalitsuse üleskutse pildistada Haapsalut teemal „Mis on sellel pildil valesti?”. Näitleja Mari–Liis Lille küsimus peabki puudutama inimesi, nende südametunnistust ja neid tegutsema panema. Nii nagu tundsin seda enda puhul, kui otsustasin kandideerida linnapeaks. Kuid kui täidesaatev võim ei näinud enne, mis on linnas valesti, siis selline aktsioon vahetult enne valimisi ongi pildil valesti.

Samasse kategooriasse kuulub jant Karja tänava terrasside asjaajamises või ruumide otsimine Haapsalu salli muuseumile alles pärast seda, kui ajalehes oli ilmunud lugu („Uhkus ja häbi”, Lääne Elu Online, 25. mai 2013) või viimase näitena äkiline vehklemishalli lubadus tänu Haapsalust pärit maailmameistrile (loe lisaks „Linnaisade aastatepikkune töö on sisuliselt tähendanud vehklejate eksistentsi ignoreerimist”, Läänlane, 10. aug 2013).

Tuleb korrata lihtsat tõde: mitte linn ei teeni võimu ja valitsejat, vaid võim ja valitseja teenivad kodanikku. Linnakodanik tunneb seda selgelt siis, kui tal on töö ja majanduslik ning sotsiaalne kindlustunne. Jah, linn ei loo töökohti, kuid saab luua keskkonna, tegeleda tööhõivega ja liikuda samm–sammult eesmärgi — 365–päevase elamise Haapsalu — suunas.

Meenub üks nõupidamine Läänemaa Arenduskeskuses, kus linna esindaja kinnitas, et aeg–ajalt helistavad linnavalitsusse ettevõtjad ja uurivad, kas on pakkuda sobivat hoonet tootmiseks. Kuna ametnikule ei olnud teada ühtegi vastavat ruumi, siis oli vastus eitav. Rohkem sellega ei tegeletud ning me ei teagi, mitmest potentsiaalsest töökohast linn ilma jäi.

Ettevõtluse ja töökohtade tekkimiseks linna on vaja mitmekülgset infot ja soovid ning mõtted peab lõpuni läbi kaaluma enne, kui need lootusetutena minna lasta. Linnal ehk ei ole vaba tootmispinda, aga eraisikutest omanikud võivad olla uuest võimalusest huvitatud. Küsimus on info omamises ning selle aktiivses kasutamises. Seda saaks pakkuda linnavalitsuse spetsialist/ettevõtlusnõustaja, kes kogub infot, suhtleb ettevõtjatega, teab nende plaane, kavatsusi ja probleeme. Tema ülesanne on olla linna müügimees ja tutvustada Haapsalusse investeerimise võimalusi, avalikustada need kodulehel ja käia mujal reklaamimas.

Muidugi teeb ta koostööd Läänemaa Arenduskeskusega, mille tegevus katab tervet Läänemaad. Ei saa eeldada, et arenduskeskus keskenduks ainult linnale. Ometi on Haapsalus kui maakonnakeskuses, kuhu on koondunud ligi pool Läänemaa elanikest, kõige suurem potentsiaal ettevõtlust arendada. Seega nõuab linna ettevõtluse elavdamine ja arendamine põhjalikku ja järjepidevat tööd linnavõimu enda poolt. See töö on praegusel linnavõimul ja linnapeal tegemata.

Linnakodanikul on igati õigus öelda: ma ei ole turist, ma elan siin! Linn peab elama kõik 365 päeva aastas. Linnapeana oleks see minu esimene ja ainus hool.


Merle Mäesalu,
Isamaa ja Res Publica liidu linnapeakandidaat