Juhtkiri: Murranguaeg

Tänavune 1. september oli viimaste aastate tähelepanuväärsemaid. Haapsalus on koolireform tehtud. Alustasid kaks täiesti uut kooli: Haapsalu põhikool ja Läänemaa ühisgümnaasium. Haapsalu linna ja Läänemaa valdade koole võrreldes ilmneb, et kontrastid on teravad.

Lähiaastad maakonna hariduskorralduses tulevad üsna tõenäoliselt murrangulised. Läänemaa suurimas koolis, Haapsalu põhikoolis, käib tänavu 570, pisimas, Metsküla algkoolis, 12 õpilast. Kui põhikooli ja algkooli võrrelda on meelevaldne, ja algkoolivõrgus pole ka erilist põhjust midagi muuta, algkool võibki olla pisike, siis Läänemaa suurimas põhikoolis käib 570 — seejuures pole Haapsalu mingi metropol — ja pisimas, Nõval, 16 last. Lihula gümnaasiumis käib 23 õpilast, Läänemaa ühisgümnaasiumis 299 õpilast. See näitab, et koolireform väljaspool Haapsalut on vältimatu.

Kokku alustas tänavu tööd 6 gümnaasiumi, 12 põhikooli ja 6 algkooli. Aeg on näidanud, et vallad oma gümnaasiumidest ei loobu, nii et see, mis juhtub gümnaasiumivõrguga, oleneb eelkõige sellest, kui hästi hakkab minema Läänemaa ühisgümnaasiumil. Kui läheb hästi, siis tõenäoliselt ollakse Lihulas, Taeblas ja Kullamaal silmitsi tõsiasjaga, et 10. klassi ei saa enam iga hinna eest avada, sest seal pole ühtegi last, ja kuus gümnaasiumi isereguleeruvad kolmeks.

Põhikoolidest kaob lähema paari–kolme aasta jooksul tõenäoliselt kaks, enne mitte, sest uus võim tõenäoliselt esimesel aastal koole kinni panema ei hakka, teisel või kolmandal aga pole enam pääsu, sest lapsi ja õpetajaid lihtsalt ei ole.