Haapsalu – mis tehtud, mis tegemata?!
24.09.2013Foto: Arvo Tarmula
* Neli aastat tagasi masuajal antud suured lubadused on linnavalitsusele üle jõu käinud
Reformi– ja Keskerakonna nelja aasta taguses koalitsioonileppes on 58 lubadust.
Nende täitmist ei ole kuigi lihtne kontrollida. Kas Haapsalu on nüüd stiilne, arenev, euroopalik kultuuri–, spordi– ja kuurortlinn, nagu nelja aasta eest lubati?
Suureliste lubaduste kõrval on siiski ka lubadusi, mille täitmine on näha ja tunda. Selliste lubaduste skooriks sain 11 täidetud, 13 täitmata lubadust.
Täitmata lubadused
Tallinna ja Tamme tänava ristmikul pole midagi muutunud. Lossiplatsi ei ole korrastatud esindusväljaku vääriliseks. Haapsalu mereväravat ei ole korrastatud, või mida selle all üldse mõeldi?
Liikumisest „Kortermajad korda!” ei ole kuulda olnud.
Pikaajaline teehoiukava? Aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on kava olemas, aga palja paberiga ei tee midagi, kui raha ei ole. Kava nägi ette, et kui igal aastal panna teeremonti miljon eurot, saavad tänavad 20 aastaga korda. Tänavu saavad linnateed 11 000 eurot.
„Praeguse tulubaasi juures ei ole teehoiukavast midagi rääkida,” ütles Vikman.
Haapsalu turu väljanägemist ei ole värskendatud. Raudteejaamas ei ole kohvikut. Volikogus ei ole sotsiaalküsimuste komisjoni. Väikese viigi ümber ei ole valgustatud terviseringi.
Ei ole kuulda olnud linnavalitsuse edusammudest tuua linna rohkem üritusi. Pärast oodatust väiksemat publikuhuvi Megadethi kontserdi vastu ei ole siia tulnud maailmatasemel artiste, mille toomiseks lubas linnavõim tingimused luua. Mis need tingimused peaksid üldse olema?
Mereteemalist festivali ka ei ole. Lubadusest taastada Alveri–aegse kuurordi skulptuurid ei meenu peale plastmassist jääkaru muud midagi.
Midagi on ikka tehtud
Kuursaal on remonditud ja rentnik leitud. Linna kalmistud on valgustatud, hauad kaardistatud. Küllap on ka kalmistuid korrastatud, aga kui hästi, eks selleks ole igaühel oma mõõt. Pool punkti.
Supelrandadesse on rajatud lastele mängunurki ja värskendatud atraktsioone. Leinatuba sai just äsja valmis. Paralepas on uus rulapark.
Paralepa puhkealal on üht–teist tehtud, aga kas see on just nüüdisaegne tervisepark, nagu lubati? Pool punkti.
„Võtame koolide toitlustamise kontrolli alla.” Tehtud.
Riigilt on taotletud ja juba on saadudki riigimaad linna omandusse. Viimati näiteks Bürgermeistri holmil puulaevasadama tarvis. Valgevälja mets on juba mahagi raiutud.
Mõninga mööndusega võib täidetuks lugeda lubaduse kindlustada kõigile Haapsalu lastele lasteaiakoht.
Veel kahe lubadusega on asi selge. Pensionärid saavad linnaliinibussis tasuta sõita ja kalmistuliini ei ole ka suletud. Tehtud!–templi võib panna ka lubadusele toetada eakate tegevust. Seda on linn toetanud iga valitsuse ajal.
Linnakoolid ei innusta
Koolide arengu lepinguosa on elu ise ümber kirjutanud.
Koalitsioonilepe andis ettevaatliku lubaduse alustada Wiedemanni kooli remonti. Nüüd on see riigil tehtud ja linnajuhid soojendavad oma palet selle taustal. Natuke on see soojendamine isegi õigustatud, sest otsus anda tasuta käest ära ilus maja nõudis julgust. Eks nad saanud linnarahvalt sugedagi, aga nüüd paistavad kõik üsna rahul olevat.
Ebamäärane on lubadus toetada linnakoolide arendamist. Kuidas ja millega? Milleks seda lubadust oli üldse vaja, kui linn peab koolide (ka lasteaedade) eest niigi seisma.
Kool ja lasteaed on linna vähe inspireerinud, midagi uut ja huvitavat välja ei pakuta. Kaks konkreetsemat punkti ongi ainult: koolitoitlustamise kontrolli alla võtmine ja lasteaiakohtadega kindlustamine.
Lubaduse otsida võimalusi Vikerkaare lasteaia remontimiseks võib lugeda täidetuks, kuigi asi liigub vaevaliselt.
Toetame, aga kuidas?
Lubadusi, mis algavad sõnaga „Toetame” on leppes 11. Ent kuidas hinnata, kas on toetatud ja kui on, siis kas piisavalt?
Lubadusega toetada Läänemaa haigla juurde hooldusõenduskeskuse rajamist on asi selge. Linn ostis De la Gardie lossi 2009. aastal tagasi ja nüüd on see euroraha ning haigla laenu abiga korda tehtud.
Lubatud on toetada neid, kes taastavad Haapsalu kui merelinna maine. Lubatud on ehitada üldkasutatav slipp. Ei ole kuulda olnud, et linn tõttas appi, kui purjespordikool oli treeneri lahkumise järel sulgemisohus.
Toetame ettevõtluspiirkondade arendamist taristu ehitamisega. Ilus lubadus, aga täitmata. Ka loomekeskuse rajamist ei ole küllalt toetatud, sest keskust ikka ei ole.
Edasi läheb asi segasemaks. Kuidas kontrollida lubadust „toetame kodanikuühenduste, MTÜde, seltside jms kaasamist linnaelu korraldamisse”?
Lubaduse kohta toetada linnaeelarvest noorte omaalgatuslikke projekte ja aidata noortel ületada bürokraatlikke takistusi ütles linna finantsjuht Martin Schwindt, et linn katab noortevolikogu kulu ja on noori ka muul moel toetanud.
Teeme, toome, loome
Selliselt algavaid lubadusi on kümmekond, aga kui hakata lugema, mis tehtud ja mis tegemata, jookseb asi ummikusse. Lubadused on kas ebamäärased või ei saa nende täitmist hinnata. Mõnikord ei ole see linnavõimu asigi.
Üks kõige suurelisem lubadus on teha Haapsalust aasta ringi toimiv stiilne kuurort–, kultuuri– ja spordilinn, kaasates tuntud kultuuriinimesi.
Kui Tallinn sellise eesmärgi võtaks ja täidaks, päästaks Ülemiste Vanake järveveed küll valla, sest mis seal enam.
Niisama suureline on lubadus luua tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks? Mis tingimused need on, tahaks küsida.
Mõned „teeme, toome, loome”–lubadused polegi linna võimuses täita. Näiteks: toome linnusesse rohkem üritusi ja tegevusi, loome soodsad tingimused, et Haapsallu tuua maailmatasemel artiste. Mis need tingimused on?
Kuidas kontrollida lubadust „seisame selle eest, et Haapsallu tuleks maksimaalselt euroinvesteeringuid?” Võtan appi linnapea tsitaadi.
„Praegu on projektide asi üsna külmunud, oleme osalised vaid tänavavalgustuse suurprojektis, Vikerkaare lasteaia remondis ning aurulaeva ehitamises,” ütles Urmas Sukles eelmise aasta lõpus Lääne Elus aastakokkuvõtet tehes. „Mingit uut käegakatsutavat projekti ei ole aga lähiajal näha tulemas.”
Naljakaid lubadusi
Naljakalt mõjub lubadus, et „Me ei erasta ASi Haapsalu Veevärk”. Või mida arvata lubadusest tugevdada kontrolli Linnamajanduse ASi ja Veevärgi üle?
Kuidas võiks välja näha lubaduse „Aitame loomerahval avastada Haapsalut” täitmine?
Kuidas on lood lubadusega „Kindlustame Haapsalu linnas kompetentse järelevalve ehitustel ja tänavate remontimisel”? Küllap on see kirja saanud Karja tänava munakivisillutise saagast. Toona oli mannetu ehitusjärelevalve pärast palju segadust.
Naljarubriiki läheb ka lubadus „Jätkame kõnniteede taastamist”.
Lubatule pealekauba
Veekeskuse väljaostmine, Valgevälja metsa linna omandusse saamine ja metsamüük, teenindusmaja müük Linnamajanduse ASile, hosteli ehitus spordibaasidele — neist ei ole koalitsioonileppes sõnagi.
Kui nelja aasta eest lubati jätkata seniste toetuste maksmist, siis nüüd makstakse veel ka matuse– ja sünnitoetust.
Ilu on vaataja silmades
Koalitsioonileppe ligi 60 lubadusest umbes kolmandikku saab linnakodanik ise hinnata, kas on täidetud või ei.
Umbes pooled neist on täidetud. Paha lugu? Või on läinud linnal isegi hästi, kui arvestada majanduse madalseisu?
Kuidas hinnata selliste lubaduste täitmist nagu „Otsime võimalusi”, „Tugevdame kontrolli” või „Seisame selle eest”?
Vähem võiks olla deklaratiivseid lubadusi, meeldida tahtmise kummardusi siia– ja sinnapoole. Et oleks linnuke kuskil kirjas ja tekitaks inimestel, keda see valdkond puudutab, lootuse, et küll asi nüüd arenema hakkab.
Ei hakka, kui plaani pole!
