Juhtkiri: Uued käsulauad

Läinud nädalal said maavalitsused majandusministeeriumist halva uudise. Ministeerium tahab lükata maakonnalinnade bussiliinide ülalpidamise täies mahus omavalitsuste kaela.

Kui ühistranspordiseaduse eelnõust saab tuleval aastal seadus, tuleb Haapsalu linnal maksta kolme linnaliini pidamiseks praeguse 75 500 euro asemel 168 500 eurot. Maast seda raha ei võta, see tuleb leida mingi muu tegevuse arvel. Kas panna kinni üks lasteaed? Sulgeda muusika– ja kunstikool? Mõtteainet, millistest avalikest teenustest loobuda, peaks jätkuma.

Ilmselt peab üle vaatama praegused bussiliinid ja bussisõidutiheduse. Kui juba praegu kirutakse liiga harva sõitvaid busse, siis uue korra kehtides jääb sõite veel harvemaks. See vähendab omakorda sõitjate hulka. Et kuidagi välja tulla, tuleb tõsta pileti hinda. Kokku tõmmata liine. Jälle väheneb sõitjate arv. Veel rohkem inimesi sõidab tööle, koju, poodi autoga. Veel rohkem viiakse lapsi kooli ja trenni autoga. Kas see oligi ministeeriumi eesmärk?

Huvitav oleks teada, kui kaua omavalitsused vastu peavad, kui nende rahakotti viilitakse aina õhemaks, kohustusi aga pannakse aina juurde? Haapsalul on veel vedanud, sest praegune liinileping lõpeb 2017. aastal ja linn saab armuaega. Kuidas aga tulevad omadega välja linnad, kus juba tuleval aastal lõpevad liinilepingud? Mille arvel kraapida kokku sadu tuhandeid eurosid bussiliinide ülalpidamiseks?

Ja mis peamine — mida kavatseb ministeerium linnaliinide pealt kokku hoitud rahaga peale hakata?