Haapsalu ülekäigurajad on jalakäijale ohtlikud

Haapsalu kolledžis esitletud kergliiklusuuringu viimane osa pakub lahendusi ohtlike ülekäiguradade ohutumaks muutmiseks.

Analüüs näitas, et kõige ohtlikum ülekäigurada on Haapsalus Posti tänaval Salva kindlustuse ees. „Seal jääb tõesti igal aastal keegi auto alla,” kommenteeris ka sõiduõpetaja Tõnis Aido.

Ohtlikkuselt järgnevad teenindusmaja esine pikk ülekäigurada ning Tallinna maantee ja Tamme tänava ristmiku ülekäik.

Kolledži pakutud lahendustes nähti nende kõigi puhul ohutussaare rajamist tee keskele. Mitmele ülekäigurajale tuleks lisada kohtvalgustus, sest praegu on ülekäigurajale astuv jalakäija pimeduses autojuhile halvasti märgatav.

Vigadest viidati Rakseri spordipoe juures asuvale Kalda tänava ülekäigurajale, kus on ülekäiguraja märk paigutatud nii madalale, et jalakäija võib selle vastu pea ära lüüa.

Probleemsetest kohtadest nimetas kolledži liikluskorralduse lektor Margus Nigol ka Haapsalu kutsehariduskeskuse esist, kuhu tuleks teha ülekäigurada.

Paremat lahendust vajaks Endla tänava lasteaia esine ülekäigurada. Uuringus pakutakse sinna ülekäigurada ja kiirusepiirangut 30 km/t. Margus Nigoli sõnul võiks kaaluda ka tänaval liikluse ühesuunaliseks muutmist.

Ta tõdes, et liikluse ühesuunaliseks muutmine ei pruugi alati olla hea lahendus, sest sellistel tänavalõikudel kipub sõidukiirus kasvama.

Uuringus ei käsitleta sel sügisel Niine bussipeatuse lähedale rajatud ülekäigukohta, kuid seda analüüsiti arutelu käigus.

Margus Nigol peab ülekäiguraja kohavalikut ebaõnnestunuks — linna poolt tulles varjab jalakäijat kasepuu ja pimestavad Uuemõisa poolt tulevate autode tuled.

Margus Nigoli sõnul võiks Haapsalus kõik valgusfoorid kaotada.

Foorid võiksid kaduda

Veetorniesise jalakäijate foori asemel piisaks ohutussaare rajamisest ja fooriga ristmikku võiks asendada ringtee. „Kui Hiiumaa liikluse tohutut kasvu ei tule, piisab ringtee läbilaskevõimest täiesti,” ütles ta.

Ringtee ehitust on pakutud lahenduseks ka liiklejate poolt kõige enam kritiseeritud Tallinna mnt — Tamme tänava ristmikul.

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on selle ristmiku rekonstrueerimisprojekt valmis, kuid et on oodata terve Tallinna maantee ümberehitust, ei tegele linnavalitsus selle elluviimisega.

Margus Nigol pakkus arutluseks välja mõtte, et praegu vanalinnas kehtiv 30 km/t liikluspiirang võiks laieneda suuremale alale — juba Tallinna maanteest vanalinna poole.

Poolteist aastat uuringut

Haapsalu kolledž koostas Haapsalu, Uuemõisa ja Paralepa kergliiklusuuringu maanteeameti tellimusel. Selle esimest etappi esitleti kevadel, aasta lõpuks valmib lõppraport.

Poolteist aastat kestnud uuringut tehes tehti kindlaks ja hinnati 41 Haapsalu, Uuemõisa ja Paralepa ülekäigukoha ohtlikkust. Üheksa ülekäiguraja riskitase on väga kõrge.

Margus Nigoli sõnul muudab ülekäiguraja ohtlikuks see, kui inimese või autojuhi vaatevälja piiravad puud või muud objektid, puudub kohtvalgustus, ülekäigurada on halvasti tähistatud või on see väga lai.

„Mida pikem aeg kulub inimesel ülekäiguraja ületamiseks, seda suurem oht on tal õnnetusse sattuda,” selgitas Nigol.

Ta tõi näite, et üle kolme– või neljarealise tee ulatuv ülekäigurada on jalakäijale ohutum, kui selle keskel on ohutussaar.

Projekt lõpeb, töö jätkub

Haapsalu kolledži juht Triin Laasi ütles, et kuigi kõnealuse projekti lõpparuanne valmib novembri lõpuks, on kolledž valmis edaspidigi liiklusprobleemidele hinnangut andma.

„Tudengitel on parem analüüsida reaalseid kui klassis välja mõeldud olukordi,” ütles Laasi.

Juba esmaspäevasel kokkusaamisel nimetati mitut ristmikku või ülekäigukohta, mis vajaksid ettepanekuid liikluskorralduse kohta, näiteks Jaama ring ja Männiku tee rist.

Peeter Vikmani sõnul on omavalitsusel projektist kindlasti abi olnud.

„Juba pärast esimest etappi püüdsime parandada ja ka nüüd vaatame, mida ohtlike ristmike puhul teha annab. Kõike korraga ei jõua,” ütles ta.