Teadlased: Šaakal tuli pigem ise Eestisse
07.01.2014Teadlased kalduvad üha enam arvama, et šaakal on Eestisse tulnud iseseisvalt, ilma inimese sekkumiseta.
“Meil on andmeid niivõrd vähe, et raudkindlalt ühte või teist väita ei saa. Kuid kui ma oleks sunnitud situatsioonis, et pean ütlema kumb variant on tõenäolisem, siis ütlen, et tõenäolisem on see, et šaakal on ise Eestisse tulnud,” ütles täna BNSile Tallinna Loomaaia teadusdirektor Tiit Maran.
Jahimehed küttisid mullu Eestis kolm šaakalit. Esimese šaakal lasti mullu veebruaris Läänemaal ning teine augustis Ida-Virumaal. Kolmas šaakal kütiti möödunud aasta 9. detsembril Pärnumaal Häädemeeste kandis. Praegu ootavad siinsed teadlased andmeid Lätist, kus on ka arvatavalt esimene šaakal maha lastud.
“Šaakal pole eriti populaarne lemmikloom ja lemmiklooma loodusesse laskmise korral on tema ellu jäämise tõenäosus kaduvväike,” nimetas Maran vaid ühe inimkäelise tegevuse vastu rääkivatest argumentidest. “Neid tuleks lasta loodusesse palju ja korduvalt, see aga oleks suurem operatsioon ning Eesti väikses ühiskonnnas oleks info sellest kindlasti läbi tilkunud,” rääkis Maran.
Marani sõnul on aga teada, et šaakal liigub põhja poole ja neid on leitud Kirde-Itaaliast, Austriast ja Lõuna-Saksamaalt. “Neid võib olla veel kuskil vahepeal või on see mingi eelsalk, mis on siia jõudnud ja kanda kinnitanud,” rääkis Maran. Tema sõnul on šaakal nii koera sarnane, et mittespetsialist peab teda eemalt vaadates hulkuvaks koeraks.
Maran ei soovinud spekuleerida BNSi küsimuse üle, kustkaudu elukad Eestisse jõudnud on. “Igatahes ta on siin, see on fakt ja teda on palju. Ta on looduses paljunenud, ka see tundub olevat tõenäoline. Ülejäänu läheb kõik oletuste ja spekulatsioonide maailma,” sõnas loomaaia teadusdirektor.
Marani sõnul raskendab asjas selguse saamise suunas edasi liikumist ka praegune lumeta talv. “Aga palju neid spetsialiste siin on, kes oskavad hundi, koera ja šaakali jälge eristada. Ma pole ka sada protsenti veendunud, et oskaksin täpselt jälje järgi ära öelda. Vaatad, et kummaline koera jälg ja ongi kõik,” lausus Maran.
Ka keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles BNSile, et kui pärast esimese šaakali küttimist mullu veebruaris arvati, et šaakal on pigem inimese toodud, siis praegu suureneb iga uue tõestuse lisandudes tõenäosus, et šaakal on ise siia tulnud ja väheneb inimese sekkumise tõenäosus.
Mitmed spetsialistid on šaakalist rääkides öelnud, et juhul, kui elukas on iseseisvalt Eestisse asunud, siis tuleks teda kohelda ühte moodi, kui aga inimese abil siis teisiti. Maran toonitas BNSile, et ei soovi kujundada enda jutuga suhtumist. “Minu meelest poleks üldse praegu mõtet suhtumist šaakalisse tekitada, aeg annab arutust. Mingil juhul pole tarvis luua mustvalget või hea-halb pilti,” sõnas teadlane.