Tarvo Valker: Läänemaa kaotab turiste

Kas Läänemaa turismi arendamine on ajutine tööõnnetus või süsteemne viga, pärib ornitoloog ja ettevõtja Tarvo Valker.

Läänemaa elu arendavaid katusorganisatsioone on aegade jooksul päris palju tekkinud. Kindlasti luuakse neid ka edaspidi. Kahjuks jäävad selliste ühenduste eesmärgid ning roll kohalikus kogukonnas sageli läbi arutamata. Üks selliseid kahetsusväärseid näiteid on ka Läänemaa Turism.

Läänemaa on Eesti üks suurema turismipotentsiaaliga maakondi. Läänemaa keskmes on ainulaadne kuurortlinn Haapsalu. Maakonna lõunaosas on kodu– ja välismaal tuntud Matsalu rahvuspark. Külastusväärseid paiku jagub igasse maakonna nurka. Samuti on lähedal Tallinn. Läänemaad läbib Hiiu– ja Saaremaale suunduv tohutu reisijate voog. Turism peaks kohalikus majanduselus näitama mingisuguseid edumärke.

Paraku on Läänemaa turismielu arendamisest saanud rohkem väike-ettevõtjate kui piirkondliku turismiorganisatsiooni südameasi. Üks ilmekaid näiteid on hiljutine Helsingi matkamess, kus maakonda esindasid reisikorraldaja, vanalinna kohvikud ning kaks majutusettevõtet, mitte aga selleks ette nähtud turismiühendus.

Läänemaa Turismi kodulehel on kirjas 10 peamist põhjust, miks meie maakonda külastada. Puhkuse planeerijalt nõuab nende ettekujutamine väga head fantaasiat, sest ainsatki illustreerivat pilti teema juures ei ole.

Maakonna turundamiseks mõeldud pildigalerii on otsekui fotograafia algkursuse raames valminud tööde näitus. Samal ajal kui linnas tegutsev kolledž valmistab ette infotehnolooge, on nüüdisaegsed tehnilised võimalused piirkonna kultuuri– ja loodusväärtuste tutvustamiseks internetis peaaegu kasutamata.

Kes peaks Läänemaa turismi arengusuundade asjus sisendi andma? Vale on lükata kogu vastutus Läänemaa Turismi juhi õlgadele. Maakondliku katusorganisatsiooni nõukogus on seitse liiget, mis on selle toimimiseks üsna paras. Üllatav on aga nõukogu koosseis, kuhu kuulub mitu turismikauget inimest. Seitsmest nõukogu toolist kaks on hõivanud Haapsalus tegutsevate spaade tegevjuhid, kes esindavad sama tegevusvaldkonda. Majutusettevõtte juhte on nõukogus koguni kolm. Seega esindab praegune nõukogu vaid üht kitsast osa turismisektorist. Selles puuduvad loodusturismi, muuseumide, sadamate või teiste huvirühmade esindajad.


Läänemaa turismi edukust kajastab ilma emotsioonideta statistikaameti andmebaas. Nelja viimase aasta jooksul on piirkonnas ööbivate välisturistide arv jäänud peaaegu samaks. 2010. aastal oli Läänemaa majutusettevõtetes välisturistide poolt 28 740 ööbimist. 2012. aastal on ööbimiste arv kaks aastat varasemaga võrreldes kasvanud vähem kui 200 võrra. Kasv on seega napilt 0,6%. Eestis tervikuna kasvas sama näitaja 19,8%. Samas turismipiirkonnas asuvad Pärnu– ja Saaremaa on välismessidel turundustööd tehes olnud meist edukamad.

Statistikaameti hiljuti avaldatud 2013. aasta novembrikuu näitajate järgi külastas Läänemaad novembris 12% vähem välisturiste kui aasta varem. Mullu septembrist on ööbivate välisturistide arv olnud viimase nelja aasta kõige väiksem.

Tagasihoidlikku turistide arvu kasvu toidab üksnes Haapsalu suvine kultuuriürituste kava, mis toob siia varasemast rohkem siseturiste. Nii koondub elu paariks–kolmeks suvekuuks Haapsalu peatänavale, mille järel peavad toitlustuskohad üha tihenevas konkurentsis pika talve üle elama.

Läänemaa turismitegevuse üks teravamaid probleeme on liiga kitsas pilk, mis näeb arendusväärsena vaid paaril linnatänaval toimuvat. Selle tulemusena on organisatsioonist juba distantseerumas mõned väiksemad omavalitsused, kelleni ühtki käegakatsutavat tulemust ei jõua.


Tarvo Valker,
ettevõtja