Haapsalu lapsed saavad sügisel tasuta koolitoidu

Haapsalu põhikooli lapsed eile lõunalauas, kus pakuti kartuliputru ja kalakotletti. Selle aasta septembrist lapsevanemad enam koolitoidu eest maksma ei pea. Tasuliseks jääb pikapäevarühma toit. Foto: Arvo Tarmula

* Paljud Läänemaa vallad juba pakuvad tasuta koolitoitu, suurema osa kulust katab riigieelarve toetus

Haapsalu linnavolikogu võtab homme vastu tänavuse linnaeelarve, mis täidab ühe valimislubaduse – 1. septembrist on Haapsalu kolmes koolis koolitoit tasuta.

Lapsevanemale tähendab see umbes 15 euro suurust säästu lapse pealt kuus, sest ühe toidukorra eest tuleb perel maksta 70 senti. 78 senti lisab riik. Selline kahasse maksmise kord käib põhikooli ehk 1.–9. klassi kohta. Pikapäevarühma toidu eest tuleb lapsevanemail edasi maksta.

Erakonnad ühel nõul

Tasuta koolitoit läheb linnakassale maksma aastas umbes 120 000 eurot. Tänavu on see poole väiksem, sest tasuta koolitoit tuleb septembrist.

Et enne valimisi lubasid tasuta koolitoitu kõik neli erakonda, mõni suuremal, mõni vähemal määral, läheb see kava reedel linnavolikogus koos eelarve vastuvõtmisega ka läbi.

“Miks mitte!” oli Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni tasuta koolitoidu poolt. Talle meeldis, et siis ei pea kool enam toiduraha maksmata jätnud lapsi toidult maha arvama, ja kõik saavad koolis süüa, sõltumata pere majandusseisust. Haapsalu põhikooli ajalooõpetaja ja linnavolikogu liige Heinar Tuulberg ütles, et tasuta koolitoit on hea asi. Seda pooldasid ka sotsiaaldemokraadid, kelle ridades ta linnavolikokku kandideeris, aga ise ta päris tasuta koolitoitu ei pooda. “Mingi raha peaks ikka ise ka maksma,” ütles Tuulberg.

Rahaliselt ei tohiks tasuta koolitoit linnale väga koormav olla, lisas Tuulberg. Veerand lapsi sai nagunii toiduraha maksmisest vabastuse, nende toiduraha eest tasus linnavalitsus. Nüüd ei pea seda sotsiaalabiraha kasutama.

Lihula pakub kõigile koolilastele, sh gümnasistidele tasuta koolitoitu. Lihula vallavalitsuse raamatupidaja Maire Pank ütles, et koolilapsi on kokku 232, kelle igale toiduportsule paneb vald kaks senti juurde, nii saab kokku toiduraha 80
senti.

Kui suur on aga vallavalitsuse kogukulu laste toitlustamisel, on Panga sõnul keeruline öelda. Peale toiduainete tasub vald ka kokkade palga ning elektri- ja veearved.

Põhjamaade komme

“Seda teame, kui palju kulub toiduainetele, aga kui palju kulub toiduvalmistamiseks, on võimatu öelda,” lausus Pank.

Ridala vald pakub samuti põhikoolide lastele tasuta koolilõunat. Enamiku kuludest tasub riik, kuid vallavalitsus lisab 8500 eurot aastas. Pikapäevarühma lõuna eest aga maksavad vanemad 96 senti korralt. Kui lapsevanemal raha napib, katab ka selle kulu vallavalitsus.

“Meil saavad kõik lapsed tasuta süüa, olenemata sellest, millises omavalitsuses nad elavad,” ütles Ridala vallavalitsuse haridusnõunik Maire Vilbas. “Ma arvan, et tasuta koolitoit on hea lahendus, sest lapsevanemal tuleb nagunii maksta huvihariduse ja õppevahendite eest.”

Tuulbergi sõnul peetakse tasuta toidust vähem lugu. Kui oled ise toidu ostnud, ei loobi seda teise taldrikusse, nii et ei söö ise ega lase teistelgi süüa. Tuulberg märkis, et kui toit on tasuta, harjutakse kõike muudki tasuta nõudma.

Selle väitega ei ole nõus Anne Mahoni. Toitu pillutakse ka praegu, sest laps ei tunneta, et selle eest on tema vanemad maksnud.

“Kõik lapsed kindlasti ei tea, kui raske on vanemail toiduraha maksta,” ütles Mahoni.

“See on Põhja-Euroopa mudel, mida meil juurutatakse,” ütles Tuulberg, “et kõik peab tasuta olema.”