Haapsalu korjab sorteerimiskastid kokku
31.01.2014* Linnapildist kaovad suuremad sorteerimiskeskused, üksikud pakendi– või paberikonteinerid jäävad alles
Haapsalu linnavalitsus kõrvaldab linnatänavailt kõik keskkonnajaamad ja avab Lihula maantee viadukti juures ühe suure jäätmekäitluspunkti, et hoida linnaeelarves kokku
50 000 eurot.
Keskkonnajaamu ehk kolmest prügikonteinerist (pakendid, paber–papp, ohtlikud jäätmed) koosnevaid jäätme-käitluspunkte oli Haapsalus aselinnapea Peeter Vikmani sõnul seni seitse: Käbi, Mulla, Vee, Kaluri, Lahe–Lembitu, Metsa–Jalaka ja Vahtra–Kastani tänaval.
Teisipäeval avatakse nende asemel Lihula maantee viadukti juures suur aiaga piiratud keskkonnajaam, kus asub tööle valvur ja mis hakkab avatud olema kuuel päeval nädalas.
Linlased ei oska jaamu kasutada
Põhjus on lihtne: inimesed ei osanud konteinereid ja nende ümbrust reostamata kasutada, rääkis Vikman.
Ta selgitas, et linn peab prügisorteerimisjaamade hooldamise eest maksma, koristama konteinerite ümbrust, ajama ära lund jms. Teoreetiliselt ei tohiks need tööd kuigi palju maksta.
Inimesed aga tassisid Haapsalu keskkonnajaamadesse üha enam tavalise olmeprügi kotte, kohati isegi tööstusjäätmeid, mööblijuppe, kalakastivirnu, loetlesVikman.
Taaskasutatava materjali jaoks mõeldud konteineritesse või nende äärde vedelema jäetud olmeprügi käitlemise pidi linn kinni maksma ja nii läks keskkonnajaamade ülalpidamine mullu Haapsalu linnale maksma koguni 60 000 eurot.
„Nüüd teemegi nii, et kodanikele teenus säilib, aga on aedik, kus on valvuriputka ja kus on valvur,” sõnas Vikman.
Uue keskkonnajaama aastane hoolduskulu peaks aselinnapea sõnul jääma 8000–10 000 euro vahele.
Kuigi linn teisaldab oma hallata olevad keskkonnajaamad, jääb linnapilti üksjagu pakendikonteinereid alles. Neid haldab Eesti taaskasutusorga-nisatsioon (ETO).
„Jah, ka meil on probleeme olnud. Aeg–ajalt on toodud, mida tuua ei tohiks: rõivaid, jalatseid, olmeprügi,” nentis ETO juht Siret Kivilo.
Tema sõnul ei erine Haapsalu selles teistest Eesti väikelinnadest. Prügikäitumine läheb küll aasta–aastalt paremaks, aga on kindel kontingent inimesi, kes ei sorteeri ega soovi sellest midagi teada.
Inimeste valest prügikäitumisest tingitud kulu ETO välja arvutanud ei ole, kuid seda kulu on Kivilo sõnul igal juhul.
Keskkonnateadlik tarbija sorteerib edasi
„See võib olla probleem, et rohkem pakendeid või ohtlikke jäätmeid läheb nüüdsest segaolmejäätmetesse, aga mis me teha saame? Me ei saa kasutada linna raha selleks nii palju,” nentis Vikman.
Kivilo arvas, et inimesed, kes on harjunud oma prügi sorteerima ja keskkonda austusega suhtuma, teevad seda ka edasi. Konteinerite täpsest arvust ja asukohast hoolimata.
„Loodan, et kui kastid tõstetakse kohta, kus on suurem tõenäosus, et pakendikonteinerisse jõuavad ainult pakendid, on muutus õigustatud,” ütles ta.
Kivilo selgitas, et uus kord on õiglasem korralike prügisorteerijate suhtes, kelle töö võis seni raisku minna mõne inimese tõttu, kes puhastatud pakendite konteinerisse oma kartulikoored kallas.
Töötajad küll sorteerivad konteinerite sisu, kuid see on äärmiselt ebameeldiv ülesanne ja näiteks läbivettinud pakendeid ringlusse võtta ei saa.
Seda, et sorteeritud pakendid või paberid prügiautos olmeprügiga kokku valataks, Vikmani kinnitusel linna keskkonnajaama ega ETO üksikute konteinerite puhul kartma ei pea.
Uus keskkonnajaam Lihula maantee viadukti all Haapsalu poolt vaadates vasakul avatakse Vikmani sõnul tuleval teisipäeval. Jaam hakkab olema avatud teisipäevast reedeni kell 11–18 ja laupäeviti kell 10–16.
ETO sorteerimiskonteinerid, mis jäävad Haapsalu linnatänavaile alles:
• Kuuse tn 28: segapakendid
• Kuuse–Niine tn rist: segapakendid
• Uus–Sadama ja Neidude tn rist: segapakendid
• Mulla tn: segapakendid, paber ja papp
• Lahe–Lembitu tn rist: segapakendid, paber ja papp
• Jalaka–Kase tn rist: segapakendid
• Uus tn 16: segapakendid
• Räägu–Tedre tn rist: segapakendid
• Koidula–Rahu tn rist: segapakendid
• Eha–Koidu tn rist: segapakendid
• Kaluri tn: segapakendid
Allikas: Haapsalu linnavalitsus