Anvar Samost: Aitame Andrus Ansipil teha õige otsuse!

Ajakirjanik Anvar Samost avas pühapäeval petitsioon.ee lehel üleskutse, kus saab anda allkirju Andrus Ansipi Sotši sõidu vastu.

Sotši olümpiamänge ei lähe vaatama Barack Obama, Angela Merkel, Francois Hollande, Viviane Reding, Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaite, Donald Tusk, Frederik Reinfeldt. See pole juhus.


Need riigijuhid ei taha toetada režiimi, mille ideaaliks on Nõukogude Liit. See–eest läheb Sotši Edgar Savisaar. Samuti on kohal Viktor Janukovitš, Nursultan Nazarbajev ja Aleksander Lukašenko. Ja meie Andrus Ansip.

Eesti peaminister on teatanud, et läheb olümpiamängudele eraisikuna, kuid osaleb siiski avatseremoonial. On raske mõista, kuidas saaks peaminister sellisel üritusel olla lihtsalt eraisik — eriti kui temaga koos reisib välisminister. Ka eraisikuna peaks valitsuserakonna esimees ning valitsuse juht sõnas ja teos toetama Eestile olulisi väärtusi: demokraatiat, õigusriiki, kodaniku– ja inimõigusi.

Peaminister on tuntud kui aktiivne tervisesportlane ja spordisõber. Me usume, et Eesti talisport vajab praegu väga eetilist eeskuju.

Ansipil on suurepärane võimalus seda eeskuju pakkuda, jättes osalemata olümpiamängudel, mille eesmärk on ilustada Vladimir Putini tegevust kodanikuõiguste, sõnavabaduse ning õigusriigi piiramisel.

Milleks koguda allkirju peaministri sõidu vastu Sotši olümpiale?

Minu samm pole väiklane norimine peaministri kallal. Olen tüdinud laiemast nähtusest, mida saab nimetada seisakumeeste süvenevaks mõjuks. Seisakumehi iseloomustavad tunnused: provintslikkus, suletus ja salastamiskirg, NLKP ridades välja kujunenud arusaam eetikast, usk iseenda paremusse ja kaasnevatesse eriõigustesse, dotseeriv, ainuteadmisel põhinev ning katkematu retoorika ning visiooni puudumine.


Seisakumeeste mõju on hiiliv. Seisakumehed ei tungi peale. Nad süvendavad kohalolu. Seisakumehed kindlustavad stabiilsust ja tasakaalu. Toimetavad mõne eelarverea kallal, eirates suurt pilti. Hoiavad pugejalikult kinni oma hierarhiast. Räägivad meid monotoonse häälega surnuks.

Eraldi vaadates ei ole seisakumeeste hoiakud või teod olulise mõjuga — näiteks mõnele võib tunduda tähtsusetu ka peaministri sõit Sotši. Seisakumehed ise arvavad täpselt samuti. Seisakumehi iseloomustabki väärtuste vähesus ning pragmatism. Doping on lubatud, kui vahele ei jää.

Minu kriitika ei ole suunatud ühegi erakonna, see on suunatud maailmavaate puudumise vastu, stagnatsiooni vastu. Kõik reformierakondlased pole seisakumehed ja kõik seisakumehed pole (veel) reformierakondlased, kuid paraku on seisakumeelsus tänase peaministrierakonna tähtis tunnus. Minul on mõõt ammu täis.


Anvar Samost,
ajakirjanik