Jaanus Karilaid: Eesti–Vene piirilepe rahvahääletusele

Isamaaliidu fraktsioon esitas 1997. aastal riigikogus Jüri Adamsi vahendusel eelnõu, mis soovis Eesti–Vene piirileppe küsimuses referendumit. Nüüd on see unustatud. Isamaa on oma lätted sügavale maha matnud, avalik arvamus on vene küsimusega nii ära väsitatud, et venelaste kurnamistaktika hakkab vilja kandma.

Meie silme all tehakse ajalugu, pöördumatut, kahjulikku, mahamüüvat ajalugu. Tartu rahu 2. veebruar 1920 on eestlaste eneseuhkust alati kergitanud. Sõdu ei võideta ilma diplomaatiata, vabadussõda pidi saama väärika punkti. Tartu rahuga see ka saavutati! Eestlased said lõpuks ometi võitjarahvaks ja meie diplomaatiline korpus tõi meile ka hulganisti väärikust.

Nüüd 18. veebruaril Moskvas antakse see väärikus pidulikult IRLi ja Reformierakonna mahitusel ära. Kuidas nii, küsivad paljud. Ametlikku piiri on ju vaja! Nõus, aga vaadake tingimusi.

Me anname ära peaaegu Saaremaa suuruse maatüki, ilma kompensatsioonideta, ilma et me oleks end läbirääkimistel kehtestanud, ilma et me üldse midagi läbirääkimistest teaksime. Idanaaber on rahul, nende tee Brüsselisse on veel kindlam. Meie kohalikud poliitilised yuppie–jumalad on rahul — Brüssel kiidab (neid ei huvita meie ajalugu süvitsi) ja venelased saavad jõulisemalt tegelda Euroopa Liidu viisavabaduse taotlemisega, mis hoogustab nii majandust kui ka organiseeritud kuritegevust.

Eesti väärikus jääb aga ikka taastamata ja kaitsmata. Meie valitsuse oskamatust läbirääkimisi pidada on Vene pool loomulikult oskuslikult ära kasutanud.

Presidendi ametiraha on veel venelaste käes, Tartu ülikooli varad veel Vene Föderatsiooni valdustes. Majanduslik koostöö on ebastabiilne. Miks on soomlastel selliseid ootamatuid majanduslikke pigistamisi tunduvalt vähem? Seepärast, et soomlased mitte ei kära, vaid kehtestavad end läbirääkimiste laua taga. Soome riigimehed oskavad kaubelda oma rahvale heaolu ja stabiilsust. Tühja sellest e–hääletusega eputamisest, heaolu luuakse majanduses ja siin on meil soomlastelt kahjuks veel palju õppida.

Eesti rahvas peaks väga selgelt meelde jätma, kes on need poliitilised jõud, kes rahvuslikud huvid maha mängivad. Rahvahääletus oleks õiglane. Muudame piirileppega Tartu rahuga saavutatud piiri. Kas Eesti rahvas on nõus meie võidutrofee ilma hüvedeta ära andma? Ainult rahvas saab olla siin lubaja või mittelubaja. See ei saa olla meie poliitilise kartelli mugavustsoon ja salalepe.

Jaanus Karilaid
Haapsalu volikogu esimees (Keskerakond)