Juhtkiri: Riigimehelik otsus

Endine peaminister, Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas teatas eile ootamatult, et loobub pürgimisest Stenbocki majja. „Keegi pole rauast,” põhjendas ta oma otsust.

Kui nimetatakse Kallast, tuleb esimesena meelde 10 miljonit dollarit. Kuigi ka kohus on leidnud kinnitust, et Kallas polnud süüdi miljonite kadumises, ei taha juhtunu kuidagi meelest minna. Eesti Päevalehele lekitatud dokumendid sunnivad aga rääkima Kallasest ja 100 miljoni dollari afäärist.

Eesti Panga presidendina on ta andnud allkirja garantiikirjale, mille väärtus oli hiiglaslik. Kuigi Kallase allkirjaga antud nõuet pole kunagi täitmisele pööratud, ei muuda see asjaolu, et lubadus on välja antud. Milleks garantiikirja vaja oli? Kes sellest kasu sai?

Kallas ütles kõigepealt, et ei mäleta. Seejärel püüdis väita, et tegu on nalja või millegi selletaolisega. Kõigele lisaks on Kallase–aegne Eesti Panga asepresident Vahur Kraft esitanud riigikogu uurimiskomisjonile võltsitud dokumendi.

Kallas tegi õigesti, kui loobus peaministri toolist. Peaministri maine peab olema laitmatu, kahjuks pole aga usutavat selgitust ei hiigelgarantii ega ka VEB fondi tehingute kohta. Alles paar aastat tagasi näis VEBi lugu olevat tühine vandenõuteooria. Praegu aga ootab ühiskond selgitusi tehingute kohta, mida tehti Eesti Pangas 90ndate alguses.