Juhtkiri: Tuttav lugu

Swedbanki selle nädala alguses teatavaks saanud otsusele lõpetada Haapsalu kontoris sularahaga arveldamine, sh valuutavahetus, järgnes teravdatud meediatähelepanu ja kogukonna valuline reakstsioon.

Laupäevases Lääne Elus väidab Swedbanki Lääne-Eesti regiooni direktor Egon Jekabson muu hulgas seda, et pank lähtub kliendi huvidest, iga klient on tähtis, ja nimetab Haapsalu volikogu esimehe Jaanus Karilaiu üleskutset panka vahetada ülereageerimiseks.

Ülereageerimise asemel eelistanuks pank Jekabsoni sõnul diskussiooni. Paraku kutsele, et pank saadaks oma esindaja Haapsalu volikogu tuleva nädala istungile, sai Karilaid eitava vastuse. Ja otsusest sularahatehingud lõpetada ei saanud linnavõim teada pangallt, vaid ajalehest.

Ülereageerimiseks pidas pank ka Lääne Elu noore ajakirjaniku korduvaid katseid Swedbanki otsuse kohta üldse mingit kommentaari saada.

Kõik see tundub kangesti tuttav. Kaks aasat tagasi otsustas Swedbank sulgeda Virtsu sularahautomaadi. Ka siis lähtuti kliendi huvidest, iga klient oli tähtis.

Otse loomulikult eelistas pank diskussiooni, kui saatis Lääne-Eesti regiooni direktori toona Virtsu rahva ette selgitama, et pank on kasumlik ettevõte ja Virtsu sularahaautomaat ei tasu ennast ära. Sellest hoolimata jäi automaat alles, sest pank „ei oodanud sellist reaktsiooni kohapeal, meedias ja laiemas avalikkuses“ ning „alahindas sularahautomaadi väärtust kohalike silmis“.

Tollane (ettevalmistamata) pangaesindajate saatmine Virtsu rahva ette oli Swedbanki täielik suhtekorralduslik fopaa. Kas seda üritabki "diskussioonialdis" pank seekord vältia, kui keeldub oma esindaja saatmisest linnavolikogu ette?