Soome kanepiaktivist läks Haapsalus kohtu alla

Eelmisel nädalal astus Haapsalus kohtu ette Lihula kandis kanepipõldu pidanud soomlane Timo Haara, keda süüdistatakse keelatud mõnutaime kasvatamises ja suures koguses käitlemises.

Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda taotles 41–aastasele Haarale nelja aasta pikkust vanglakaristust viie aasta pikkuse katseajaga ning riigist väljasaatmist koos riiki sisenemise keeluga.

Haarat võib nimetada kanepiaktivistiks, sest tal on samasuguseid muresid olnud Soomes ja ka Eestis on ta jõudnud end televisioonis tutvustada selle ala eksperdina.

Haarat süüdistatakse selles, et ta kasvatas 2010. ja 2011. aastal nii oma üürikorteris Lihulas kui ka aiamaalapil kanepit, mille hulgas oli lubatust suurema narkootilise aine THC sisaldusega taimi. Läbiotsimiste ajal konfiskeeris politsei kanepitaimi, –seemneid ja –õisikuid.

Haara tunnistas kohtus, et kasvatas kanepit, kuid süüd ta endal ei näe. „Ma pole mingi kurjategija, vaid ärimees. Minu ainus süü on see, et ma PRIAst toetust ei taotlenud, ” kinnitas Haara.

Tööstusliku kanepi (mõnuaine sisaldus üliväike) kasvatamine on Eestis lubatud ja PRIA maksab selle eest ka toetusi. Kohtualune rõhus sellele, et kasvatas tööstuslikku kanepit ja selleks pole vaja mingit eraldi luba, kui pole soovi PRIAst toetust taotleda.

Seda enam, et ta oma kanepitaimi ei varjanud, vaid kasvatas neid nii põllul kui ka Lihula südames, politseijaoskonna lähedal asunud üürikorteris täiesti avalikult.

Samuti pole tema sõnul Eesti seadustes öeldud, kui suure THC–sisaldusega kanepit Eestis kasvatada võib. Nõue, et THC sisaldus ei tohi olla suurem kui 0,2%, kehtib ainult PRIA toetuste kohta.

„Aga mina ei taha PRIAlt mingit toetust saada,” kinnitas ta.

Haara sõnul võttis ta enne Eestis äritegevuse alustamist kontakti ka põllumajandus– ja keskkonnaministeeriumiga ning käis Lihula politseijaoskonnas, kust öeldi, et kui ei ole keelatud, siis on lubatud.

Haara korterist, aiamaalt ja autost konfiskeeritud kanepis oli THC sisaldus kohati kuni 5 protsenti. Süüdistatava sõnul sõltub THC sisaldus taimes ka sellest, millisest taime osast ja millal seda mõõta.

„Õitsemise ajal on sisaldus kõige suurem, hiljem see väheneb. Ka põllul kasvatatava taime THC–sisaldus on väiksem kui toaskasvatatava oma,” selgitas ta.

Põllult tuppa tõi Haara kanepitaimi selleks, et tegelda sordiaretusega. Oma sõnul püüdis ta leida siinsesse kliimasse kõige sobivamat kanepisorti.

Haaral on kanepikasvatuse tõttu politsei ja kohtuga tegemist olnud ka Soomes. Kohtualuse hinnangul saidki probleemid Eestis alguse pärast seda, kui Soomest laekus info, nagu oleks Haara kurjategija.

Enda sõnul on ta Soome riigi kohtus seljatanud ja on kodumaa peale pahane.

„Soome hävitas mu maine ja sellepärast, et kanepit kasvatan, ei saa ma ka oma tütart kasvatada,” rääkis ta kohtu ees.

Haara lisas, et kavatseb kanepiäri hakata ajama Eestis registreeritud firma kaudu ja maksud sellest laekuksid Eesti riigile.

„Mul on sügiseks juba 2 miljoni euro suurune tellimus,” rääkis ta.

Kohtus tunnistusi andes lisas Haara, et kohus kiiresti otsuse teeks, sest tema kanepipõllud ootavad ja iga kulutatud päev tähendab majanduslikku kahju.

Prokurör Indrek Kalda pani Haarale süüks, et mees jätkas lubatust suurema THC–sisaldusega kanepi kasvatamist ka pärast esimesi läbiotsimisi ja konfiskeerimisi. Prokurör põhjendas range karistuse nõudmist sellega, et Haaraga sarnastel põhjendustel võib lõpuks igaüks kasvatada kanepit nii, et tööstusliku kanepi kõrval kasvab narkootilist kanepit.

Kohus kuulutab otsuse välja juuni alguses.