Urmas Sukles: vastasseis Swedbankiga on osa suuremast probleemist

Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles Ärilehele antud intervjuus, et läänlaste valulise reaktsiooni põhjused Swedbanki otsusele peituvad sügavamal kui vaid sularahateenustest ja valuutavahetusest ilma jäämine.

„Pigem on läänlaste reaktsioon psühholoogiline, et näe – jälle võeti meilt üks asi ära!“ selgitas Sukles Ärilehele läänlaste hingeelu. Linnapea ütles, et valgustas seda aspekti ka Swedbanki Lääne-Eesti regiooni direktorile Egon Jekabsonile, kelle maakonnalehele Lääne Elu antud ebaõnnestunud viide lennukitele ja kruiisilaevadele, mida Haapsalus pole, läänlased põhjusega tagajalgadele ajas.

„Leppisime Jekabsoniga kokku, et teeme linnavalitsuse ruumides kogunemise – panga esindajad ja omavalitsusjuhid, et rääkida silmast silma, mitte läbi ajakirjanduse,“ lisas Sukles.

„Inimesed on täna Swedbanki peale väga pahased, aga kui neilt küsida, millal viimati pangakontorist sularaha võtsid, siis nagu eriti ei meenu,“ rääkis Sukles, kelle isiklik arvamus on, et kui Swedbank oma teenused kokku tõmbab, siis tegelikult mingit katastroofi ei tule – SEB kontoris on need teenused endiselt olemas.

„Probleem on, aga see ulatub Swedbankist palju kaugemale ja on palju suurem. See on terve Eesti probleem – kogu elu koondub Tallinnasse ja selle ümber olevasse „kuldsesse ringi“. Seda pankadega vägikaigast vedades ei lahenda. Siin on vaja valitsuse ja riigi tuge, et inimesed ja ettevõtjad tuleksid väikestesse linnadesse ja maapiirkondadesse tagasi,“ ütles Haapsalu linnapea.

Sukles nentis, et kui Eestis üldse mingit regionaalpoliitikat on, siis väga tagasihoidlikus koguses. „Täna pole ju mitte ühtegi hooba, mis ettevõtjaid Haapsallu ja Läänemaale meelitaks. Ja eks inimesed lähevad omakorda tööle sinna, kus on kõrgem palk ja parem logistika. Nagu näiteks Tallinnas,“ märkis Sukles.

Vastuseks küsimusele, kuidas seda olukorda pöörata saaks, vastas Sukles: „Ütlen ausalt – ma ei tea.“