Merle Mäesalu: Promenaad ja Haapsalu pargid alkoholivabaks

Riigikogu liige Kalle Laanet küsib 10. juuni Lääne Elus, kas väärib karistamist Haapsalu Promenaadil romantilist piknikku pidav paar, kes joob pokaali veini. Tõenäoliselt mitte, kirjutab Haapsalu vilikogu liige Merle Mäesalu (pildil).

Tõenäoliselt mitte, kui neid ei ole seal massiliselt, kui nad joovad vaid pokaali veini, kui nad ei muutu ülemeelikuks, kui nad koristavad enda järelt ja muud „kuid”.

Promenaad tähendab romantikat, rõõmu, ilu ja rahu. Aga kuidas käivad kokku Promenaad, vein, õlu ja viin? Pole ju vahet, mida alates 1. juulist, mil jõustub korrakaitseseaduse muudatus, avalikus linnaruumis jood – vägijoogid on kõikjal lubatud. Alkohol on keelatud vaid ühissõidukeis, ühissõidukipeatustes, laste-, õppe- ja tervishoiuasutustes ning laste ja tervisega seotud kohtades, kus linnavalitsus selle oma otsusega keelanud on.

Tänavu veebruaris vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud alkoholi rohelise raamatu* järgi tarbiti Eestis 2011. aastal puhast alkoholi ühe elaniku kohta 10,2 liitrit (5,7% enam kui 2010. aastal). Alkoholi tarbimise poolest oleme Euroopas kurikuulsad. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle 6 liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjustusi rahva tervisele.

Roheline raamat annab konkreetseid soovitusi alkoholi tarvitamise vähendamiseks, millest üks on tõhustada politsei järelevalvet avalikus kohas alkoholitarbimise üle. Korrakaitseseaduse muudatuse jõustumisega on riigikogu enamus muutnud alkoholipoliitika liberaalsemaks ja see on risti vastupidine alkoholipoliitika rohelises raamatus toodud soovitustega.

Seadusemuudatuse algataja oli sel korral justiitsministeerium, kelle ametnikud põhjendasid seda sooviga vähendada käske ja keelde ning anda rohkem vastutust kodanikele endile. Aga kas oleme ikka valmis avalikes kohtades alkoholi mõistlikult tarbima? Miks just tänavu eeldatakse, et joomiskultuur on eestimaalastel äkki paranenud?

Kui ligi 20 aastat tagasi käisin külas sugulastel Kanadas, pakuti alkoholi ühel korral – lahkumispeol. Peoperemees kallas kõigile pitsi viina ja pani seejärel pudeli kappi tagasi. Praegu on selline pidu Eestis endiselt üksik erand.

Samuti teame, et eeskuju on nakkav. Eriti laste puhul. Mida rohkem näevad lapsed alkoholijoojaid, seda enesestmõistetavamaks nad seda tegevust peavad. Seni pidi igaüks, kes avalikus kohas jõi, seda varjama ja loodetavasti ka piinlikkust tundma.

Kui riigil on tegelik soov vähendada rahva tarvitatava alkoholi kogust, peaks kasutusele võtma hoopis otsustavad meetodid. Sureb meil ju 15–64aastaste seas alkoholi tõttu üle veerandi meestest ja viiendik naistest; enamik mõrvu, mida on Euroopa teiste riikidega võrreldes saja tuhande elaniku kohta ligi neli korda rohkem, on seotud alkoholiga; ligi pooled pere- ja seksuaalvägivallateod on seotud alkoholiga.

Naeruväärne on põhjendus, et politseinikud nagunii ei jõua avalikus ruumis joojaid kontrollida ega korrale kutsuda. Seda enam, et nüüd peavad korrakaitsjad hindama (mis on väga subjektiivne!) asja tõsidust, kas ja kuivõrd häirib alkoholi tarbimine kaaskodanikke.

Seaduse jõudu ei saa alahinnata. Singapuris saadi jagu prügi ja nätsu mahaviskajaist ning sülitajaist, kui selle eest kehtestati kopsakad trahvid. Nulltolerants toimis tulemuse nimel. Singapurlastel oli kaalul puhas linnaruum, aga meil – rahva tervis!

Otsus lubada alkoholi avalikku tarvitamist on ennatlik ja järeleandev. Kindlasti ei vähenda see ilma suurema diskussioonita vastuvõetud otsus alkoholi tarbimist, pigem vastupidi. Küll aga saab iga omavalitsus, ka Haapsalu linnavalitsus, oma otsusega hoida meie lapsi eemal igapäevasest vaatepildist promenaadil ja parkides õlut libistavaist jommidest.

Kõigil linnakodanikel on võimalus teha linnavalitsusele ettepanekuid, kus ei tohiks alkoholi joomine lubatud olla. Alustan loeteluga: Promenaad ja kõik Haapsalu pargid!

Merle Mäesalu
Haapsalu linnavolikogu liige
IRL

* Roheline raamat (Green paper – ingl) on rahvusvaheline termin dokumendi kohta, mis kajastab arutelu teatavas poliitikavaldkonnas