80 protsenti Lääne-Eesti elanikest on rahul oma joogivee kvaliteediga

Kõige enam on joogiveega rahul Tallinna elanikud (91 protsenti) ja Põhja-Eesti elanikud (95 protsenti).

Rahulolu on kõrge ka Lääne- (80 protsenti), Kesk- (86 protsenti) ja Lõuna-Eestis (88 protsenti). Probleemsem on aga Ida-Virumaa piirkond, kus joogiveega on rahul 63 protsenti.

Investeeringud veemajandusele on märgatavalt tõstnud Eesti elanike hinnangut puhta joogivee kättesaadavusele, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust. Võrreldes 2012. aastaga on rahulolevate elanike arv kasvanud 13 protsenti.

Alates 2000. aastast on Eesti veemajandusse kokku investeeritud 860 miljonit riigi ja Euroopa Liidu raha, millele lisanduvad veel ka kohalike omavalitsuste ja veefirmade investeeringud. Üle poole sellest ehk enam kui 500 miljonit eurot on läinud just joogivee kvaliteedi parandamiseks. Aastani 2020 panustatakse veemajandusse kokku 144 miljonit eurot.

Üks suurimaid veeprojekte on olnud näiteks Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt, millesse investeeriti 53,7 miljonit eurot. Lisaks sellele veel ka Matsalu valgala piirkonna veemajandusprojekt (27,5 mln), Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisprojekt (29,5 mln), Harku valla veemajandusprojekt (26,7 mln), Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimine (30,7 mln) ja Maardu veemajandusprojekt (22,5 mln).