Juhtkiri: Tähistamata maa
24.08.2014
Nõukogude ajal Tartu ja Tallinna vahet sõites olid kõik suuremad asustatud punktid tähistatud siltidega: teele jäävad asulad valgete, teeäärsed sinistega: Anna, Mäo, Laeva, Puurmani. Siis kadus nõukogude võim ja kadusid ka sildid, küllap nii mõnigi neist lõpetas metalli kokkuostus. Pärast segaseid üheksakümnendaid on aga riigi kahe tähtsaima linna vahel kulgev maantee jälle korraliku tähistuse saanud ning teeäärseid märke lisatakse igal aastal. Varem ei teadnud sel teel sõitja näiteks, et tee läheb ka läbi Rõõsa, Kaliküla ja Valmaotsa. Nüüd teab.
Läänemaa on aga justkui kümmekonna aastaga tsüklist maas. Alles 2000ndate alguses olid siin asulad tähistatud, isegi vallasiseste teede ääres olid külasildid. Tasapisi on need kadunud, uusi pole pandud ning nüüd kobab autoga reisija Läänemaal otsekui pimeduses. Tahab näiteks Saueaugu teatritallu minna, teab, et see on Ohtla külas, aga kus see küla siis on? Ei Martna ega Kullamaa poolt tulijale anta ühtki vihjet, vähemalt mitte enne teatritalu juurde juhatavat silti. Või näiteks Linnamäe, millest läbisõitja saab asulanimest aimu alles A ja O kaupluse silti silmates. Sellesarnaseid näiteid on kümneid.
Vallajuhid ütlevad, et külasildid pole mitte kõige tähtsam ja selleks pole raha. Õige muidugi. On palju valdkondi, mis vajavad raha esimeses järjekorras: eakad, haridus, taristu… Teisest küljest ei ole kogu Läänemaa sildistamisele kuluv summa suur. Kindlasti saaks selleks mõnest programmist ka raha taotleda. Külade tähistamine siltidega sobib igasugu märksõnadega nagu maaelu edendamine või kohaliku taristu arendamine. Võetagu kätte ja tehtagu.
Külasilt ei ole tegelikult tähtis mitte ainult turistile, vaid ka omadele. Silt on küla identiteedi osa, see annab külale piiri ja vormi. Paljast bussipeatuse tähisest ei piisa. Teame ju maavalitsuse äsjase uuringu tulemusest, et suur osa peatusi on valesti tähistatud või ü
ldse tähistuseta. Kui inimesed, kes on korduvalt Keila ja Haapsalu vahet sõitnud, ei tea, kus asub Keedika, ning peavad sinna külapäevadele minekuks juhiseid küsima, on asjalood juba pisut sandid ja käes viimane aeg tegutseda.
