Põõsaspea rannas langenutele püstitatakse mälestuskivi

6. septembril kell 12 avatakse Noarootsi vallas Põõsaspea rannas mälestuskivi eestlastest luurajatele, kes hukkusid nõukogude piirivalvuritega peetud lahingus.

Mälestuskivi püstitamist korraldava Hugo Tõrsi sõnul on tal 1951. aasta 2. septembril langenud luurajatega  isiklik seos. „Selle luuregrupi komandör oli minu onu Lembit Ustel,“ ütles Tõrs.

Tõrsi sõnul oli tegemist neljaliikmelise luuregrupiga, mille Rootsi luureteenistus moodustas nõukogude võimu eest Rootsi pagenud eestlastest.

„1940. aastate lõpul ja 1950. aastate alguses oli kogu läänemaailm hirmul selle ees, mida Stalin ette võtab. Rootsist põgenesid inimesed hirmuga Inglismaale ja Ameerikasse. Nii Rootsi kui Inglismaa luureteenistusi huvitas väga, milline on nõukogude sõjaväe liikumine Balti regioonis,“ lausus Tõrs.

Luurajad jõudsid Põõsaspea randa 1951. aasta 2. septembri õhtupimeduses kella 22.30 paiku. Rannas ootas neid sidemees, kes pidi nad viima ohutusse kohta. Paadis olnud meeskond teda aga ei märganud.

„See operatsioon oli nõukogude luurele teada. 1940.-1950. aastad olid nõukogude luurele väga edukad aastad,“ nentis Tõrs. Sidemees oli Tõrsi sõnul tegelikult NKVD agent ning luurajate õnneks sattusid nad maabuma esialgu plaanitust veidi teises kohas. 

„See võimaldas neil hakata lahingut pidama ja vältida elusalt vangi langemist,“ ütles Tõrs.

Terve rand oli olnud täis piirivalvureid, kes maabujaid ootasid. Nõukogude allikate, millega Tõrs tutvunud on, põhjal anti luurerühmale käsklus relvad maha panna ning alistuda, kuid eestlased ei kuuletunud ning puhkes tulevahetus. 

„Nad said kõik surma, aga elusalt kätte jäämine oleks tähendanud ka surma, aga siis väga piinarikast surma,“ ütles Tõrs.

Mälestuskivi rahastab Tõrs oma vahenditest. Rannas, kuhu kivi pannakse, on varasemast ajast juba kaks mälestuskivi, mis on pühendatud lahingus osalenud nõukogude piirivalvuritele ja nende hukkunud ohvitserile. Varem olid neil mälestusmärkidel ka tahvlid, kuid Tõrsi sõnul on need tänaseks sealt kadunud.

„Meie poiste kivi tuleb sinna kõrvale,“ lausus Tõrs. Tõrs lootis, et avamisele tuleb kohalikke inimesi, kes teaks ehk 1951. aasta septembriõhtul toimunust mõnda senitundmatut fakti. 

„Tahaks teada saada, kuhu on need mehed maetud ja kui kaua seal see lahing kestis,“ ütles Tõrs. Kivi juurde pannakse edaspidi ka infotahvel. Selle jaoks oodatakse Stockholmist täiendavate andmete saabumist.

„Rootsi saatkond lubas uurida Rootsi luureametite käest, kas nende arhiivid on lahti,“ lausus Tõrs.

Avamisele tulijaid oodatakse 6. septembril kell 11.30 Rooslepa kabeli juurde, kust suundutakse üheskoos kell 12 rannas algavale tseremooniale. Mälestuskivi avamisel peab päevakohase ettekande Eesti Mälu Instituudi teadur Meelis Saueauk.