Üks osa Haapsalu tänavavalgustusest jääb uuendamata

Suur-Mere tänav saab kindlasti uue tänavavalgustuse, sest on esimese järgu tööde seas.

Haapsalu tänavalgustuse ehitushange näitas, et töö läheb oodatust kallimaks ja osa valgusteid jääb ilmselt välja vahetamata.

Ehitushanke menetlemine veel käib, kuid pakkumused näitavad, et töö läheb kulukamaks.

„Haapsalu ehitushanke pakkumused jäid vahemikku 2,5 – 4,2 miljonit eurot,” ütles KIKi tänavavalgustuse projekti juht Tõnis Kurrik.  

Linnal on selle töö tegemiseks 3,3 miljonit eurot.

 „Millises ulatuses õnnestub Haapsalus tänavavalgustust uuendada, sõltub nii pakkumuste hindamise tulemustest kui ka sellest, kas ja millises ulatuses õnnestub programmi elluviimiseks lisaraha leida,” lisas Kurrik. „Vahepeal on ehitusnõuded muutunud, mis tingib ka hinnapakkumuste kallinemise.”

Haapsalu on ehituse kallinemisega arvestanud

„Oleme selleks puhuks valmistunud,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

Haapsalu tänavavalgustuse uuendamise ehitushange viidi läbi nii, et linn oli jaotatud tähtsuse järgi kolmeks piirkonnaks. Nii saab sõlmida iga piirkonna kohta eraldi ehituslepingu. Kui ehitushange on hinnatud, saab linnavalitsuse ja Haapsalu Linnamajanduse ASiga otsustada, kas ja mil määral mahtusid vähendada, selgitas Kurrik.

Vikmani sõnul saab kindlasti uuendada esimese piirkonna valgustus. Teise piirkonna tarvis võib mingi osa rahast puudu tulla. Kolmas osa, kus valgustid on suhteliselt uued, aga siiski vanemad kui viis aastat, jääb seekord ilmselt välja.

Tänavavalgustuse uuendamise ja hilisema haldamisega tegeleb Haapsalu linnamajanduse AS. Teise osa uuendamiseks puudujääva summa korvamiseks andis Linnamajanduse nõukogu ettevõttele loa võtta kuni 80 000 eurot laenu.

Vikmani sõnul võib laenuvajadus ka ära jääda, sest materjalihange nägi ette igale osale oma reservi. Laenuvajadus sõltub nüüd sellest, kui palju reservist ära kasutatakse.

„Võimalik, et puuduolev tuleb materjalireservist välja,” sõnas Vikman.

Korteriühistud hakkavad tänavavalgustuse eest maksma

Et abiprogrammi tingimused ei luba paigaldada uusi valgusteid eramaale, jäävad korteriühistute valgustid sellest tööst välja.

„Korteriühistuile antakse vooluga liitumise võimalus,” selgitas Linnamajanduse–poolne projektijuht Taivo Nõupuu.

Ühistu saab liitumiskohta paigaldada mõõtesüsteemi ja peab tarbitud voolu eest maksma hakkama.

„Korteriühistuste ja teiste eravalduste valgustamist linnaraha eest enam ei tule,” ütles Nõupuu. „Iga ühistuga sõlmitakse eraldi kokkulepe.” 

Ehitusega on kavas alustada septembri lõpus, töö kestab koos häälestamisega aasta aega.

Haapsalu sai 2012. aastal tänavavalgustuse uuendamiseks 3 miljonit eurot, millele lisandub omaosalus 10% ehk 300 000 eurot. Selle linn laenas.

Projekti rahastatakse Austria riigile müüdud CO2 kvoodimüügitulust. Selle projekti kaudu saavad uue valgustuse ka Võru, Valga, Kuressaare, Paide, Jõhvi ja Keila.

SAMAL TEEMAL

Tänavalgustuse kolm piirkonda

Esimese ja kõige suurema piirkonna moodustavad vanade elavhõbedavalgustitega väikesed tänavad  Suure trummi taguses elurajoonis;Tamme,  Kuuse, Vahtra, Pihlaka ja Sireli kandis; Staadioni ja Õpetaja kandis, vanalinnas Wiedemanni, Suur–Mere ja Rüütli kandis; Vaba ja Mihkli piirkond, Kalda ja Posti tänava vaheline ala jne. 

Teine piirkond, milleks peaks raha peaaegu jätkuma, on jalgtee üle Jaama oja Paraleppa, osa Kiltsi teest, Õhtu–Kalda kant Suur–Lossi, Lembitu, Suur–Liiva jt tänavatega; Sadama ja Vee tänav jne.

Kolmas osa, milleks kindlasti raha ei jagu, on Posti, Kalda, Lahe ja Jaama tänav ning Tallinna maantee. Need on kohad, kus on üsna uued lambid, aga siiski vanemad kui viis aastat.

Kolmas piirkond on pindalalt ja ka summalt kõige väiksem.

Ehitushange on viimane Haapsalu linnaga seotud tänavavalgustuse programmi hangetest. Ehituse algust töö kallinemine ei mõjuta.