Haapsalu arengukavas napib uusi ideid

Haapsalu arengukava eelnõu, mida täna linnavalitsuses avalikult kõigile huvilistele tutvustatakse, on väga põhjalik praeguste olude kirjeldamisel ja osav eesmärkide sõnastamisel, kuid jääb ebamääraseks, kui on vaja näidata, kuidas seatud eesmärgile jõutakse.

Arengukavast saab põhjaliku ülevaate Haapsalu koolihariduse seisukorrast. Haapsalu kolmes põhikoolis käib 898 last, neist 151 on pärit lähivaldadest. Haapsalu enda lapsi õpib ümbruskonna valdade väikekoolides 70, neist 49 Ridala ja 21 Lääne-Nigula vallas.

Selge ettekujutus on koolimajade renoveerimisest ja koolivõrgu korrastamisest. Arengukava kohaselt renoveeritakse linnaalgkool ning kool jätkab I ja II astme põhikoolina (1.–6. kl) nagu praegugi. Arengukava lubab ka Haapsalu põhikooli renoveerimist, kool jätkab nii nagu praegu I, II ja III astme põhikoolina (1.–9. kl).

Nikolai koolist saab Haapsalu põhikooli vene õppekeelega osakond. Mis saab Nikolai kooli ruumidest, kus on ka suur võimla, arengukavas juttu ei ole.

Suurim muudatus puudutab täiskasvanute gümnaasiumi. Põhiharidust omandavad õpilased arvatakse Haapsalu põhikooli õpilaste hulka. Gümnaasiumihariduse omandamine võiks käia riigile kuuluva Läänemaa ühisgümnaasiumi juures.

Bürgermeistri holm

Arengukava kordab üle varasemaid plaane. Rajada Suure viigi äärda väikelaevade sadam ajalooliste puupaatide ja purjespordikooli tarvis. „Puupaadisadama ala vastaks Skandinaavia ja Põhja–Euroopa parimatele standarditele, sidudes omaaegse Läänemaa puitlaevaehituse, huviõppe- ja turismiäri,” ütleb arengukava suureliselt.
Bürgermeistri holmi puulaevasadama rajamine on kavas koos puulaevaseltsiga Vikan.

Haapsalu linnavalitsus lubab luua Bürgermeistri holmile ka uue supluskoha. Väikesel viigil lubatakse arendada aastaringset tegevust, kuid millist, ei täpsustata.

Linn olgu ilus, aga odav

Üllatava tõigana nendib arengukava, et 67 protsenti Haapsalu territooriumist on kaetud rohealadega. Need kõik võiksid omavahel kergliiklusteedega ühendatud olla. Ideaalis, nendib arengukava.

Kitsaskohana nimetab arengukava sellise esindusväljaku puudumist, kus saaks aasta ringi korraldada pidulikke üleriigilisi ja ka kohalikke väliüritusi. Selleks oleks vaja rekonstrueerida Lossiplats koos muuseumi ehk vana raekoja pargiga.

Arengukava nendib, et kõik, mis linnas ette võetakse, tuleb teha nii, et selle ülalpidamine ei oleks ülearu kallis. Olgu siis tegemist haljasalade, valgustuse, tänavate, kõnniteede vms-ga. Vähenev elanike hulk lihtsalt ei saa endale lubada ülemäärast kulutamist.

Kvaliteedis ja arengus tagasilangust lubada ei saa, ütleb arengukava.

Arengukava märgib muu hulgas Lihula mnt viadukti rekonstrueerimist koos riigiga.

Arengukava lubab ettevaatlikult, et Valgeväljale on kavas rajada lemmikloomade matmiskoht.

Vähe sotsiaalkortereid

Haapsalu linnal on 55 korterit, neist 34 munitsipaal- ja 21 sotsiaalkorterit. Linn on huvitatud, et munitsipaalkorterite üürnikud oma korterid välja ostaksid. Aastas müüb linn 3–5 munitsipaalkorterit. Sotsiaalkortereid on soovitust vähem, üürijärjekorras on 16 leibkonda.

Kavas on algatada eluasemeprogramm Paralepa elamupiirkonnas: valmistada ette linnale kuuluvad kinnistud koos vajaliku taristuga, et soodustada pereelamute rajamist Haapsallu.

Kaubandus ja terviseturism

Enim Haapsalus registreeritud ettevõtteid tegeleb hulgi– ja jaekaubandusega. Töötleva tööstuse ettevõtteid on Haapsalus vaid 58 (Ridalas 36 ja Lääne–Nigulas 26).

Umbes 44 protsenti Haapsalu ettevõtluse tööhõivest on seotud tervise- ja turismiteenusega. See tähendab terviseteenust, majutust, toitlustust, kultuuri, kaubandust, transporti jts teenuseid pakkuvaid asutusi.

Ettevõtlusvaldkonna arendamisel jääb linnavalitsus üldsõnaliseks, loetledes abinõusid, mis sisaldavad väljendeid „arendamise toetamine” ja „edendamine koostöös”. Pisut konkreetsemalt kõlab lubadus, et „turukompleksi rekonstrueerimine on oluline lähiperioodi ülesanne”.

Arengukava sedastab, et linn on huvitatud tootmistegevuse arendamisest. Tootmismaaks on arvestatud Tööstuse t ja kavandatava raudteetrassi vaheline ala. Tänavu tehakse selle ala kohta detailplaneeringut.

Piiskopilinnuse kui peamise vaatamisväärsuse ja suurürituse paiga kohta nendib arengukava, et käimlate jm ruumide ning infrastruktuuri tehniline seisukord ei luba ära kasutada kogu potentsiaali, et linnusest saaks Lääne-Eesti turismimagnet. Linnusest peaks saama aasta ringi kasutatav muuseum-teemakeskus.

Amortiseerunud on ka raudteejaama taristu, nendib arengukava. Raudteejaam tuleks raudtee- ja sidemuuseumi põhjal muuta tehnikakeskuseks. Linnavalitsus leiab, et nii piiskopilinnusel kui ka raudteemuuseumil on potentsiaali saada rahvusvaheliselt atraktiivseks teemakeskuseks, kus jätkub tegevust igal aastaajal.

Kultuurielu uurimus

Kui eelmises volikogus sai arengukava kultuuripeatükk hävitava kriitika osaliseks, sest oli sisutühi ja pealiskaudne, siis praeguses eelnõus annab kultuuriülevaade välja paraja uurimuse mõõdu – kultuurielu kirjeldus hõlmab seitset lehekülge. Sellele järgnev tegevuskava kahel leheküljel kinnitab, et kõik jätkub nii, nagu on.

Toetame, toetame, toetame – lubab 103-leheküljeline arengukava iga eluvaldkonna tegevusi loetledes.