Eesti Panga president: Kommertspangad ei pea ülal pidama ebamõistlikku kontorivõrku

Eesti Panga president Ardo Hansson vastas eile riigikogus sotsiaaldemokreetide 16. juunil esitatud arupärimisele sularaharingluse ja makseteenuste korraldamise kohta.

Ardo Hansson märkis, et Eesti Panga presidendina on ta kehtestanud minimaalsed nõuded sularaha ja makseteenuste osutamiseks hädaolukorras. Määrus nõuab, et neli suuremat panka Eestis taastaksid sularaha- ja makseteenused hädaolukorras 12 tunniga 70% ulatuses tavapärasest teenuse mahust. Kuidas pangad teenused taastavad, on nende otsustada, aga nad peavad teenuse taastamise kava kirjeldama Eesti Pangale, kes omakorda edastab selle informatsiooni Siseministeeriumi. See etapp on juba läbitud ja paari aasta pärast, kui olukord on muutunud, vaadatakse need plaanid üle, selgitas Hansson.

Hansoni arusaamise järgi on hädaolukorra seaduse mõte tagada elutähtsate teenuste taastamine hädaolukorras. Nimetatud seadus pole mõeldud lahendama seda, kui igapäevaselt pole inimestel ligipääsu mõnele olulisele teenusele. Samuti pole hädaolukorra seadus loodud eesmärgiga mõjutada linnastumise või ääremaastumise trende. „Tegemist on regionaalpoliitikaga, mitte hädaolukorra lahendamise küsimusega,“ ütles Hansson. Ta lisas, et regionaalpoliitika on Riigikogu, valitsuse ja kohalike omavalitsuste pärusmaa. Teisalt on sularaharingluse küsimused Eesti Pangale olulised ja me soovime sularaharingluse poliitika kujundamises osaleda, kinnitas Hansson.

Eesti Panga president ei leia, et kommertspangad peaksid üleval hoidma ebamõistlikult suurt kontorite ja sularahaautomaatide võrgustikku. Tema sõnul pole erilist vahet, kas seda peaksid üleval pangakliendid või Eesti maksumaksja. Tegemist on ikka ebamõistlikult kuluka lahendusega.

Samas aga peaksid kommertspangad senisest selgemini sõnastama oma nägemust pangateenuste kättesaadavuse teemal ja tulema ise välja ühiskondlikult aktsepteeritud lahendustega. „Kokkuvõttes võiks Eesti Panga hinnangul sularaha- ja makseteenuste üle-eestiline pakkumine olla põhimõttena majanduslikult tõhus. Samas peab ligipääs pangateenusele olema kättesaadav inimestele Eestis. Seega peame Eestis leidma paindlikke alternatiivseid lahendusi,“ ütles Hansson. Ta kutsus kommertspanku, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi ülesse osalema aktiivselt pangateenuste kättesaadavuse arutelus, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel.