Remo Sirila: Kas lastesõbraliku linnana on lasteaedadest köökide kaotamine õige tegu?

Sel teisipäeval teatas Haapsalu linnavalitsus Vikerkaare lasteaia hoolekogule koosolekul otsusest Vikerkaare lasteaeda enam kööki mitte ehitada. Sellega said kinnituse pikalt kestnud kuulujutud, mida seni linnavalitsus pareeris väidetega, et midagi otsustatud pole, arutame, kalkuleerime. Tegu on olulise teemaga, mis puudutab paljusid, sealhulgas umbes 120 last. Kirjutan sellest subjektiivselt ja selle vähese infoga, mis on ühele Vikerkaare lasteaias käivate laste vanemal kättesaadav. Kahetsusväärne on ka see, et paljud lastevanematest pole sellest kas üldse midagi kuulnud või on saanud infot ainult meedia vahendusel, kirjutab lapsevanem Remo Sirila.

Üks pool sellest on linnavalitsuse viis selle otsusega tegeleda ja lastevanematega suhelda. Linnavalitsuses pidi olema juba kevadel Vikerkaare remondihanget läbi viies teada, et see ei hõlma endas köögi renoveerimist, aga ei suudetud siis kuidagi selle ettepanekuga tulla ei hoolekogu ega lastevanemate jutule. Selle asemel valiti vaikimine ja hämamine, mis ilmselt oleks siiani kestnud, kui poleks kuulujuttude tasemel septembri lõpus sellekohane info levima hakanud.

Oktoobri alguses teatas aselinnapea Liina Põld meedias, et linnavalitsuses alles arutatakse, kas hakata lähiajal korraldama hankeid köögisisustuse ostmiseks või jätta köök ehitamata ning tuua edaspidi Vikerkaare lastele toitu mujalt – samamoodi nagu see käib Nikolai koolis. Teise variandina nimetas Põld võimalust, et köök ehitatakse valmis ning kõigi linna lasteaedade ühine toitlustamine pannakse paika hiljem.

Isegi pärast seda ei suudetud leida võimalust arutada asja lastevanematega. Arvatavasti teades, et leiavad eest tugeva vastuseisu ja eelistades lahenduse otsimisele jätta suhtlus ajale, kui plaani muuta oleks juba võimatu.

Siinkohal tekivadki küsimused: miks ei olnud köögi renoveerimine juba remondihanke sees, mis oleks säästnud linnale palju raha ja maksma oleks pidanud vaid omaosaluse? Kuna remondihankes ei ole kööki, siis ei saa ka ju väita oktoobris, et otsust veel ei ole – keegi ju selle otsuse tegi! Miks lõhuti üldse välja täiesti töökorras köök ja miks oleks pidanud kogu köögi sisustuse uue soetama?

Nüüd, esimesest selleteemalisest artiklist kuu aega hiljem kutsus linnavalitsus päevase etteteatamisega kokkusaamisele Vikerkaare lasteaia hoolekogu liikmed ja seda nii, et ei mainitud, millest juttu tuleb. Koosolek ei olnud väga arutelu moodi, vaid pigem hoolekogu informeerimine, et nii on ja kõik. Tegu ei ole enam ENSV-ga, kus selliseid otsuseid tehakse käsukorras.

Linnavalitsus pakkus, et Vikerkaare laste toit tuuakse termostega Päikesejänku lasteaia köögist. Linnavalitsuse hinnangul säästab see iga kuu kuludelt 300-500 eurot, millega kavatsetakse tõsta lasteaia kasvatajate palka.  Kui palju sellest palka tõsta on võimalik, võib igaüks ise arvutada – Haapsalus on 5 lasteaeda, igaühes umbes 6 rühma ja igas rühmas umbes 4 kasvatajat.

Haapsalu aselinnapea Liina Põld saatis hoolekogule ka kirja, milles oli kirjeldatud viisi, kuidas toidu toomine välja nägema hakkab, millised on anumad ja ajakavad. Kirjas mainib aselinnapea, et Vikerkaare lasteaeda tuleb toidu jaotamise ruum, tuleb külmik, nõudepesuruum ja suur söögisaal. Toidu jagamisprotsess ja vajalik personalihulk ei muutu võrreldes endise toitlustamisviisiga. Sellest võib järeldada, et ainuke kokkuhoid tuleb koka palga arvelt, keda enam vaja pole.

Linnavalitsuse poolt esitatud arvutustega on kahe autojuhi, teise lasteaia kokkade lisatasu, bussi hooldus ja küttekulu kuus keskmiselt 400 eurot odavam kui koka palgal hoidmine Vikerkaares. Ehk tõesti, aga mis juhtub siis, kui buss ootamatult rikki läheb? Lastevanemad ja õpetajad teavad, et lasteaia lastel on välja kujunenud oma päevakava ja kui toidu transpordil tekib mingisuguseid takistusi, siis on kogu päevakava paigast.

Linnavalitsus märkis, et ühisköögiga on võimalik säästa toiduaineid suuremas koguses korraga ostes. Jah, kindlasti on võimalik. Toiduaineid on võimalik osta korraga suures koguses ka 5 erineva köögi jaoks. Miks linnavalitsus seda arutanud pole, kui selline ettepanek on neile ka kunagi tehtud?

Väidetud on, et toidu kvaliteet ei lange, kui toitu mujal valmistada ja kohale vedada. Seda ei saa, aga kuidagi garanteerida. Aselinnapea saadetud kirjas olnud ajakavast selgub, et valmistamisest ja termostesse pakendamisest kuni serveerimiseni kulub hommikul ja õhtul üle 1 tunni ning lõunal kuni 3 tundi. Kas tõesti on 3 tundi termoses seisnud ja lisaks autos loksunud toit sama kvaliteediga kui värskena pliidilt taldrikule tõstetud? Mujal ühistoitlustusega kokkupuutunud teavad rääkida, et tihti on probleeme õigel ajal toidu kättesaamisega, toidu jahtumisega ja ka kogustega, kus tihti jäi toitu lihtsalt puudu. Paberil planeerides tundub võib-olla tõesti kõik kena ja tore, aga paraku reaalsus on midagi muud kui hea plaan.

Nikolai koolis ju on ka termosetoit, ütleb linnavalitsus. Kooliga lasteaeda paraku võrrelda ei tohiks. Koolis on tegemist ainult ühe söögikorraga ja lastel on võimalus sellest toidust loobuda, kui selle kvaliteet neile ei sobi ja näiteks taskuraha eest poest midagi tuua. Kolmeaastasel selline valik puudub. Kui lõuna paiku poodides ringi vaadata, siis on näha, et seda ka palju tehakse.

Termoseitoit võib olla ajutine lahendus näiteks mõne lasteaia köögi renoveerimise ajal või kui kokk töövõimetu on, aga mitte 3 korda päevas aastate kaupa. Samuti võib oodata, et ühel hetkel võib tunduda lihtsam ja odavam hoopis hommikul ja õhtul poolfabrikaate ja jaemüügi jaoks pakendatud tooteid pakkuma hakata n-ö päristoidu asemel.

Kas tõesti 400-eurone kokkuhoid kaalub linnavalitsuse jaoks üles võimalikud riskid toidu kvaliteedi langusega, logistiliste probleemidega ja laste tervisega eksperimenteerimisel? Kas lastesõbraliku linnana on lasteaedadest köökide kaotamine õige tegu? Küsime endalt: kas on tõesti õige hoida kokku laste pealt?

Lisaks on linnavalitsus kavalalt dialoogist välja tõrjunud teiste lasteaedade lapsevanemad, kinnitades neile, et teie lasteaedades ei juhtu paari aasta jooksul midagi, kuid see tähendab, et paari aasta pärast seisab järgmine lasteaed ja vanemad taas sama mure ees.

Ei maksa jätta Vikerkaare lastevanemaid selles küsimuses omapäi. Ühistoitlustuse plaan on jätkuvalt õhus ja olenemata sellest, et linnavalitsus alles arutab, plaanib ja kalkuleerib, tuleb meeles pidada, et alles kuu aega tagasi tehti sama Vikerkaare köögiga. Vikerkaare on ainult esimene samm.

Remo Sirila, lapsevanem

Samal teemal loe ka "Lapsevanemad on Haapsalu lasteaedade ühistoitlustamise vastu"